Ärisaladus

Allikas: Teadmusbaas

Ärisaladuse mõiste

Ärisaladus on salastatud teave ettevõtte äritegevuse kohta, mis annab ettevõttele konkurentidega võrreldes turueelise ning selle avaldumine võib kahjustada ettevõtte huve. Ärisaladus on eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja –protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahu, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ning hinnastruktuuride ja müügistrateegia kohta.

Ärisaladuse eelis on, et seda pole vaja registreerida, seetõttu puuduvad registreerimiskulud, samuti pole õiguskaitse ajaliselt piiritletud. Ärisaladuse puhul on puuduseks võimalus, et konkurendid võivad selle toodangu uuringu ja analüüside käigus teada saada. Samuti pole ärisaladuse õiguskaitse jõustamine kohtus lihtne.

Ärisaladuse määratlemine ettevõttes

Informatsioon, mida ettevõte ärisaladusega kaitseb, pole kõigile iseenesestmõistetav. Seetõttu on soovitatav kehtestada ärisaladuse ja selle määratluse kohta kindel strateegia. Järgnevad punktid aitavad kindlustada ärisaladuse hoidmist ettevõttes:

· ooge kirjalik materjal ettevõtte ärisaladuse strateegia kohta, milles on sätestatud ärisaladuse mõiste ja selle kasutamine

· harige kõiki töötajaid informatsiooni turvalisuse küsimustes

· teavitage lahkuvaid töötajaid ärisaladuse hoidmise kohustusest

  • lisage lepingusse piirangud ja leppetrahvid

· piirake üldist juurdepääsu igasugustele dokumentideleärgistage dokumente

On tuntud legend, et Coca-Cola originaalretsept on seifi lukustatud ning selle sisu on teada vaid kahele kõige tähtsamale isikule selles ettevõttes. Ükskõik, kas see legend vastab tõele või mitte, illustreerib see igal juhul hästi ärimaailma tegelikkust. Selline teave on ettevõtte jaoks vara, mis annab talle konkurentidega võrreldes turueelise ning mida on seetõttu kasulik kaitsta.

2001. aastal mõisteti Tallinna ringkonnakohtus süüdi ühe naftasaaduste müügiga tegelenud ettevõtte müügijuht, kes pärast töölepingu lõppemist edastas konkureerivale ettevõttele varem sõlminud müügilepingu tingimused. Kuna tööandja oli töötajaga sõlminud konfidentsiaalsuslepingu ning ärisaladuse hoidmise eest ka igakuist tasu maksnud, siis mõisteti endiselt müügijuhilt välja suur kahjutasu.

Ärisaladuse rikkumine ja õiguste jõustamine

Ärisaladuse rikkumine hõlmab ärisaladuse omandamist varguse, pettuse, ähvarduse teel või muul ebaseaduslikul viisil.

Kui ärisaladuse ebaseaduslik omandamine on toimunud, on enda kaitsmiseks mitu võimalust. Kui ärisaladus lekkis ettevõtte töötaja süül ning sellekohased sanktsioonid on lepingus sätestatud, on üsna lihtne kahjutasu nõuda.

Üldjuhul lahendatakse ärisaladuse rikkumist puudutavad vaidlused tsiviilkohtumenetluses. Siiski on ärisaladuse rikkumine ka kriminaalkorras karistatav. Nimelt karistusseadustiku kohaselt võib töö- või ametiülesannetega kahju tekitamise eesmärgil avaldamise või kasutamise eest karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Oluline on mainida seda, et kui tekib vaidlus ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise osas, siis peab see isik, kes väidab rikkumise toimumist, tõendama, milline oli tema ärisaladus ja milles seisnes selle õigustamatu avaldamine ja kasutamine. Seega lasub tõendamiskoormis sellel, kes leiab, et rikkumine on toimunud. Viimatiöeldu ei tähenda aga, et teine pool saab lihtsalt eitades rikkumise väite ümber lükata. See pool, kes leiab, et rikkumist pole esinenud, peab ka oma seisukohti sisuliselt põhjendama. Ärisaladuse hoidmise kohustus pole ajaliselt piiritletud. Ärisaladuse hoidmise kohustus ei lõpe ka nt töölepingu või juhatuse liikmega lepingu lõpetamisel (sealjuures ei pea selle hoidmise eest mingit lisatasu maksma). Seega pole võimalik öelda, millal ajaliselt täpselt vastav kohustus lõpeb, kuid võib asuda seisukohale, et kui oluline huvi ärisaladuse kaitsmise osas kaob ära, siis langeb ka ärisaladuse kaitsmise kohustus. Samas kui tuginetakse olulise huvi äralangemisele, siis peab alati suutma seda ka tõendada.


Mario Kuum