A/B testimine

Allikas: Teadmusbaas


Mis on A/B testimine?

A/B testimine on kvantitatiivne testimismeetod. Kui ma võrdlen omavahel kahte identset pliiatsit, mis erinevad üksnes värvi osas ja küsin inimestelt, kumb neile rohkem meeldib, siis ongi tegu A/B testiga. Üks on originaalversioon ja teine on uusversioon.

Läbi A/B testimise saad sa proovida kahte erinevat strateegiat või lähenemist ning uurida, kumb lahendus paremini töötab. Tegemist on vana uurimismeetodiga, mida teaduses tuntakse kontrollitud eksperiemendi nime all.

A/B testimine on kasulik töövahend kõikidele, kes turundusega kokku puutuvad. Kõige rohkem kasutavad seda digiturundajad ja kasvuhäkkerid ehk kasvule orienteeritud turundajad.

Hea testija tunneb ära sellest, et ta läheneb oma eksperimentidele süsteemselt. Uisapäisa tegutsemine ja ühelt testilt teisele hüppamine pole A/B testimise puhul mõistlik.


Millal A/B testimist kasutada

A/B testimist on soovitatav kasutada siis, kui soovid testida mõnda kindlat hüpoteesi. Näiteks juhtudel, kui:

  • Veebist ei tule mingil põhjusel piisavalt müüki
  • Pole kindel, milline lahendus paremini töötab või sobib
  • Kasutatavuse testid on juba tehtud

Võimalikke tulemusi võib olla mitmeid. Näiteks võib sinu eesmärgiks olla madalam bounce rate, pikem lehel viibimise aeg, rohkem klikke ehk parem click-through rate, suurem müügikonversioon vms.


Millal A/B testimist vältida

Tegemist on küll väga vahva testimismeetodiga, kuid päris iga asja testimiseks see ei sobi. Ära kasuta seda, kui sa:

  • Pole päris kindel, miks sa seda kasutad
  • Kui sul puudub hüpotees
  • Ei tea, mida külastajad peaksid sinu veebis tegema
  • Soovid, et inimesed teeksid veebilehel mitmeid erinevaid toiminguid korraga

Muidugi pole erilist mõtet ka siis, kui sa tegelikult ei soovi oma veebis midagi muuta ja soovid hoopis teada, kas sinu veeb on kasutatav või mitte. Selleks sobib kasutatavuse testimine palju paremini.


Mida saab üldse testida

Testida saab praktiliselt kõike. Uudiskirju, maandumislehti, siseveebe, mobiilirakendusi, reklaame, infosüsteeme ja füüsilisi tooteid.


Uudiskirjade puhul testitakse kõige rohkem:

  • Pealkirja – kuidas see kõnetab sihtrühma
  • Saatmisaega – millal avatakse kirju rohkem
  • Kujundust – milline kujundus on veenvam
  • Tonaalsust – kas sihtrühmale sobib ametlikum või sõbralikum toon
  • Pikkust – kas sihtrühmale sobivad pikemad või lühemad kirjad
  • Personaliseeritust – nt kas kliendid reageerivad positiivselt, kui neile saadetakse uudiskiri toodetest, mida nad varem veebilehel on uurinud

Reklaamide puhul testitakse kõige rohkem:

  • Sõnumit
  • Personaliseeritust
  • Kujundust/pilti
  • Toote hinda

Maandumislehtede puhul:

  • Call-to-Action nupu sõnastust, suurust, värvi ja asetust
  • Pealkirja või tootekirjeldust
  • Vormide pikkust, erinevaid lahtreid jms
  • Ülesehitust ja stiili
  • Toote hinda ja promokampaaniaid
  • Pilte
  • Teksti (lühike vs. pikk)


Mõningad A/B testimise töövahendid

  • Visual Website Optimizer – veebilehtede testimiseks
  • Optimizely – veebilehtede testimiseks
  • Unbounce – maandumislehtede testimiseks
  • Google Experiments – lihtsamate testide jaoks
  • Mailchimp – uudiskirjade testimiseks
  • Mixpanel – mobiilirakenduste testimiseks ja analüütikaks

Karl Vaine