Android

Allikas: Teadmusbaas

Android


Android on tarkvarakomplekt elektroonikaseadmetele, mis hõlmab operatsioonisüsteemi, vahetarkvara ja peamisi rakendusi.

Android kasutab Linuxi tuuma muudetud versiooni. Operatsioonisüsteemi töötas algselt välja Android, selle ostis ära Google, nüüd o nsee Open Handset Alliance käes.

Android avalikustati 5. novembril 2007 koos Open Handset Alliance´i asutamisega. Google väljastas enamiku lähtekoodist, kasutades Apache´i litsentsi, vaba tarkvara ja avatud lähtekoodi litsentsi.

Google teatas 2010 aastal, et päevas saadetakse välja 60 000 Android operatsioonisüsteemiga mobiiltelefoni.



Kasutus


Android OS kasutatakse nutitelefonides, sülearvutites, tahvelarvutites, Google TVś, käekellades, kõrvaklappides ja paljudes teistes seadmetes. Põhiline Androidi riistvaraplatvorm on ARM-arhitektuur.


Litsents


Kui välja arvata mõned uuenduste perioodid, on Android olnud saadaval 21. oktoobrist 2008,tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara. Google avaldas Linuxi tuuma uuenduste lähtekoodi GNU üldise avaliku litsentsi (GPL) versiooni 2 alusel. Ülejäänud kood (võrk, tarkvara kogumik ja ka telefonipinu) aga avaldati Apache'i litsentsiversiooni 2 alusel. Selle litsentsi alusel tohivad edasimüüjad lisada täiendusi ilma neid avatud lähtekoodi kogukonnale varem näitamata. Open Handset Alliance töötas välja Androidi osa, mis seisneb muudatustes kerneli tuumas ning selle lähtekood on avalik ja saadaval GPL litsentsi alusel. Ülejäänud osa Androidist töötatakse välja privaatselt, selle lähtekood avaldatakse tervikliku versiooni ilmudes. Tavaliselt teeb Google koostööd riistvara tootva firmaga, et välja töötada uut Androidi versiooni kasutav lipulaeva seade.


Kavand


Linux


Androidi tuum on arendatud Linuxi tuumast ja Google on teinud ka arhitektuurilisi edasiarendusi, mis on väljaspool tavapärast Linuxi tuuma arenduse tsüklit. Androidil ei ole algupärast X Window süsteemi ja ei toeta ka täit GNU standardset andmekogu.

Seetõttu on raske olemasolevaid Linuxi rakendusi ja andmekogusid Androidi paigaldada.




Funktsioonid


Telefoni paigutus


Android töötab nii nutitelefonide kui ka tahvelarvuti ekraanisuurustel. Kasutatakse OpenGL ES 2.0 spetsifikatsioonil põhinevaid 2D- ja 3D-andmekogusid.


Side


Android toetab järgmisi sidetehnoloogiaid: GSM/EDGE, IDEN, CDMA, EV-DO, UMTS, Bluetooth, Wi-Fi, LTE, NFC ja WiMAX.


Sõnumid


Android toetab nii SMS- kui ka MMS-vormingus sõnumite saatmist. Samuti ka lõimunud tekstsõnumite saatmist ja nüüd on ka Androidi C2DM-raamistik üks osa Android Pushi sõnumisaatmise teenustest.


Salvestamine


Andmete säilitamiseks kasutatakse SQLite´i, see on väikesemahuline struktuurpäringukeel.


Meedia tugi


Android toetab järgmisi audio/video/kaadermeediavorminguid: WebM, H.263, H.264 (3GP ja MP4 ümbrisrakenduses), MPEG-4 SP, AMR, AMR-WB (3GP ümbrisrakenduses), AAC, HE-AAC (3GP ja MP4 ümbrisrakenduses), MP3, MIDI, Ogg Vorbis, FLAC, WAV, JPEG, PNG, GIF, BMP.


Privaatsus


Androidi nutitelefonidel on oskus anda teada Wi-Fi võrgu juurdepääsukohtadest, mis mobiilikasutaja ringi liikudes leitakse, et nendest kokku panna laiaulatuslik andmebaas, mis hõlmab miljonite selliste pöörduspunktide füüsilist asukohta. Need andmebaasid moodustavad elektroonilisi kaarte, et üles leida seadme asukoht, mis võimaldab neil jooksutada rakendusi nagu Foursquare, Latitude, Places ja et laiali kanda asukohapõhiseid reklaame.

Üheks kavandi veaks on, et tavakasutaja ei saa jälgida, kuidas rakendus pääseb juurde tema privaatandmetele (näiteks asukoht ja riistvara ID numbrid) ja kuidas neid kasutatakse. Isegi installimise käigus, kui küsitakse luba, ei ole näidatud, kuidas kasutatakse (või ka ära kasutatakse) olulisi teenuseid ja andmeid. Kolmanda osapoole valmistatud tarkvara TaintDroid on akadeemiliseks uurimuseks rahastatud projekt, mis identifitseerib, millist infot rakendused serveritele saadavad.


Mario Kuum