Emaplaat

Allikas: Teadmusbaas

Emaplaat

Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Inglise keeles on emaplaati hüütud ka mobo'ks (lühendina ingliskeelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati).

Personaalarvutites on emaplaadil arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: Transistorid, Takistid, Mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, protsessor, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid.

Ajalugu

1980. aastate lõpul ja 1990. aastatel muutus majanduslikult tasuvamaks paljude väliste funktsioone emaplaadile paigutamine. 1980. aastate lõpus hakkasid emaplaadid sisaldama üksikuid mikrokiipe (super I/O kiibid), mis toetasid väikese kiirusega välisseadmeid: klaviatuur, hiirt, flopiseadet, jada- ja paralleelliideseid. 1990. aastate lõpust toetasid paljud personaalarvutid mitmeid heli-, video-, salvestus- ja võrgundusfunktsioone, vajamata eraldi laienduskaarte. Tippklassi süsteemid 3D mängimiseks ja arvutigraafikaks säilitasid tüüpiliselt ainult videokaardi eraldi komponendina.

Populaarseimad arvutid nagu Apple II ja IBM PC olid avaldanud jooniseid ning muud dokumentatsiooni, mis lubasid kiiret vastupidist ehitamist ning kolmandate osapoolte asendusemaplaate. Tavaliselt mõeldud uute arvutite ehitamiseks, mis oleks eeskujudega ühilduvad, pakkusid paljud emaplaadid lisajõudlust või muid omadusi ning neid kasutati uuendamaks tootjate originaalvarustust.

CPU pesad

CPU pesa või sokkel on elektriline komponent, mis kinnitub trükkplaadile (PCB) ja on mõeldud CPU majutamiseks. See on spetsiaalne mikroskeemi sokkel, mis on disainitud väga suurte jalgade arvu jaoks. CPU soklil on mitu funktsiooni. Selle füüsiline struktuur hoiab CPU-d ja kandetuge jahutussüsteemile, hõlbustab protsessori vahetamist (samuti vähendab hinda) ning moodustab elektriühenduse nii CPU-ga kui ka PCB-ga. CPU sokleid leidub kõige rohkem lauaarvutites ja serverites, eriti sellistes, mis põhinevad inteli x86 arhitektuuril. Sülearvutid kasutavad tavaliselt pinnale kinnituvaid CPU-sid. CPU sokli tüüp ja emaplaadi kiibistik peavad toetama CPU seeriat ning kiirust.

Temperatuur ja töökindlus

Emaplaadid on enamasti õhkjahutusega (jahutamiseks kasutatakse jahutusradiaatoreid). Kui emaplaati pole nõuetekohaselt jahutatud, võib see põhjustada arvuti kinnijooksmise. Passiivne jahutus või siis üksiku ventilaatori paigaldamine toiteplokile oli arvuti protsessori jaoks piisav kuni 1990. aastate lõpuni. Hiljem on enamik protsessoreid vajanud eraldi ventilaatoreid, kuna arvutite voolutarbimine ja kellakiiruse tõstmine (ingl: clocking) on kasvanud. Uuematel emaplaatidel on juba integreeritud temperatuuriandurid, mis mõõdavad protsessori ja emaplaadi temperatuuri ning mille abil saab BIOS või operatsioonisüsteem seadistada ventilaatorite tööd. Mõnedel väga headel arvutitel on paljude ventilaatorite asemel kasutuses juba vesijahutus.

Mõned kodukinoarvutid on projekteeritud nii, et nad võtaksid vähe voolu ja oleksid vaiksed, sellepärast ei ole neile paigaldatud ka eraldi ventilaatoreid. Selline lahendus vajab väikese voolutarbega protsessorit ning väga hoolikat emaplaadi ja selle komponentide paigutust.

Koostaja: Mihhail Anissimov IT-15