HDD kõvaketas

Allikas: Teadmusbaas

HDD kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku mittemagnetilisi, enamasti alumiiniumsulamist või klaasist kettaid, mis on kaetud õhukese magnetilise ferrooksiidlakihiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse kettale digitaalselt kodeerituna ning need säilivad ka voolu kadumisel.

Informatsiooni talletamiseks kõvakettale kasutatakse kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tgasi lugeda. Selleks kasutatakse lugemispead- magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Tänapäeval on kõvaketastel kirjutamis- ja lugemispea ühtne.

Tavaliselt koosneb kõvaketas teljest, millel on üks või rohkem ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga kettal on oma lugemis- ja kirjutamispea, mis liigub ketta laiuse ulatuses. Kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada.

Kõvaketta ühendamiseks kasutatakse liideseid, neist tuntumad on SATA, PATA, SCSI ja SAS.

Kettaruum ja –kiirus

*Tavaliselt kasutatakse arvutites 120GB-4TB mahuga kõvakettaid.

*Kettad pöörlevad tavaliselt kiirusega 5400 kuni 15 000 pööret minutis ja edastavad andmeid kiirustega 20-100 megabaiti sekundis. Nende lugemis- ja kirjutuskiirus sõltub sõltub sellest, kus andmed kettal füüsiliselt paiknevad- ketta välisservale lähemal paiknevaid andmeid loetakse aeglasemalt.

*Serveri kõvakettad pöörlevad kiirustel 10 000 ja 15 000 pööret minutis ja edastavad admeid kiirusel 150-420 megabaiti sekundis. Suurema pöörlemiskiirusega kettad kasutavad väiksemaid plaate, et kompenseerida energianõudluse kasvu ja on seetõttu mahult väiksemad.

*Sülearvuti kõvakettad on mõõtmetelt väiksemad ja tihtipeale väiksema mahuga ja aeglasemad. Sülearvuti kõvaketas on 2,5 tolli, tavalisel kõvaketas on 3,5 tolli.

Kõvaketta koostisosad

*Lugemis- ja kirjutamispea

*Kontrolleri telg

*Kettad

*Kontroller

*Mootor

*Liidesed

*Korpus

Kõvaketta ajalugu

1950. aastal valmis esimene küvaketas USA mereväe tellimusel, selle valmistas Engineering Research Associates of Minneapolis, mis mahutas ühe kilobaidi.

1956. aastal mahutas kõvaketas 5MB andmeid.

1973. aastal laskis IBM välja kõvaketta, mida peetakse tänapäeva andmekandjate isaks. Sellest seadmest väljastati kolm versiooni: kaks 30MB ja üks 70MB mudel.

1980. aastal valmistas Seagate kõvaketta kodukasutuseks. Kõvaketta maht oli 5MB. Sel ajal oli tipptehnoloogiaks IBMi kõvaketas, mahutas 1GB andmeid ja kaalus 250kg.

1991. aastal tutvustati avalikusele esimest sülearvuti ketast, mis suutis mahutada 100MB.

1997. aastal avalikustati esimene kõvaketas, mille pöörlemissagedus oli 7200 pööret minutis.

2003. aastal avalikustati Serias-ATA standard, mis on tänapäeval saanuks üheks populaarsemaks IDE kõrval.

Pärast seda pole märkimisväärseid tehnoloogilisi hüppeid toimunud. Tehnoloogia on üldjoones samaks jäänud, kuidas oluliselt efektiivsemaks. Detailid on väiksemaks muutunud. Komponendid kiiremaks ja täpsemaks.

2005. aastal mahutas kodu kõvakedas 500GB ja 2009. Aastal juba 2000GB.

Hdd kõvaketas.JPEG Mario Kuum