Java

Allikas: Teadmusbaas

Java on platformist sõltumatu programeerimiskeel.

Esimese Java versiooni avaldas Sun Microsystems 1995. aastal. 20. aprillil 2009 omandas Suni Oracle Corporation, millest sai Java keele peamine arendaja. Programmeeriskeele arengut ohjab formaalselt Java Community Process (JCP), arendusotsused kinnitavad kaks Java kogukonna valitud esindajaist koosnevat täitevkomiteed. Täitevkomiteede liikmeteks on suured ettevõtted.

Java lähtekood (.java ; java-failid) kompileeritakse baitkoodi (.class; class-failidesse), mida oskab käivitada iga Java virtuaalmasin (JVM) sõltumata platvormist. Tänapäeval sisaldab JVM reaalajalist kompilaatorit (JIT), mis programmi käivitamisel kompileerib baitkoodi masinkoodiks, mis töötab otse protsessoril ilma vajaduseta baitkoodi jooksvalt interpreteerida. Mõned kompilaatorid (nagu gcj) võimaldavad Java lähtekoodi või baitkoodi otse käivitatavaks programmiks kompileerida. Leidub ka riistvara, mis suudab Java baitkoodi otse käivitada.

Et käivitada Java programme, läheb arvutis vaja JRE-d (Java käivituskeskkonda), mille saab tasuta Oracle'i veebilehelt.

Ajalugu

Java projekti algatasid James Gosling, Mike Sheridan ja Patrick Naughton 1991. aastal. Algselt mõeldi Javat kasutada interaktiivse televisiooni tarbeks, kuid tollase kaabeltelevisiooni jaoks olid sellised ideed liiga omast ajast ees. Programmeerimiskeel pidi algselt saama nimeks Oak tammepuu järgi, mis Goslingi kontori akna all kasvas. Hiljem kasutati ka nime Green ja lõpuks võeti kasutusele nimi Java Jaava kohvi järgi, mida keele loojad väidetavalt suutes kogustes tarbisid. Goslingi eesmärk oli rakendada virtuaalmasinat ja luua keel, mille süntaks sarnaneks C/C++ omaga.

Esimese versiooni Java 1.0 avaldas Sun Microsystems 1995. aastal. Uue programmeerimiskeele reklaamimiseks kasutati lööklauset "Kirjuta üks kord, käita igal pool" (inglise keeles "Write Once, Run Anywhere" ehk WORA), mis tähendas, et kord kirjutatud programmi saab ilma lisavaevata kasutada kõigil populaarsetel platvormidel. Üsna pea lisati suurematele veebibrauseritele võimalus käitada Java rakendeid – aplette (applet) – ja Java muutus kiiresti populaarseks. Alates Java 2 väljalaskmisest (algselt J2SE 1.2) võeti kasutusele erinevad konfiguratsioonid eri kasutajate jaoks: standardväljalase, ärirakendusetele orienteeritud versioon ja mobiilsetele seadmetele suunatud versioon. Alates 2006. aastast on kasutusel tähised Java SE, Java EE ja Java ME.

Sun Microsystems kontakteerus 1997. aastal standardite organisatsiooniga ISO/IEC JTC1 ja hiljem Ecma Internationaliga, et kinnitada Java formaalne standard, kuid hiljem loobus sellest. Javal on siiski olemas de facto standard, mida kontrollib Java Community Process.

Sun avaldas 13. novembril 2006 suure osa Javast vaba- ja avatud lähtekoodiga tarkvarana GNU GPL litsentsi alusel. See protsess lõppes 8. mail 2007, kui Sun oli kogu Java põhikoodi vabasse kasutusse andnud. Avaldamata jäi väike osa koodist, mille autoriõigused ei kuulunud Sunile.

Suni asepresident Rich Green ütles, et Suni ideaalne roll Java arengul on nagu "evangelistil". Pärast Suni omandamist Oracle'i poolt 2009–2010 on Oracle öelnud, et nende roll seisneb Java tehnoloogia haldamises ja Java kogukonna järjepidevas toetamises. Java tarkvara on kasutusel paljudes eri liiki seadmetes sülearvutitest andmekeskusteni ja mängukonsoolidest teaduslike superarvutiteni. Igal aastal laaditakse Java keskkonda (Java Runtime Environment) alla 930 miljonit korda ja Javat kasutatakse 3 miljardis mobiiltelefonis. James Gosling lahkus Oracle'ist 2. aprillil 2010.



Peamised eelised :

1. Platvormist sõltumatu ja suur levik alates serveritest kuni tänapäeva mobiilideni

2. Kõikehaarav teekide kogu (mis on põhjalikult dokumenteeritud)

3. Automaatne mäluhaldus

4. Automaatne kirjutatud koodi elektrooniline dokumenteerimine

5. Suur kasutajaskond

Postituse loomisel on kasutatud https://en.wikipedia.org/wiki/Java_(programming_language) abi.