JavaScript

Allikas: Teadmusbaas

JavaScript

JavaScript on Netscape'i loodud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt veebilehtede skriptimiseks. JavaScript on ECMAScripti standardiga defineeritud keele ülemhulk.


Üldiselt JavaScriptist

Keel on läbivalt objektorienteeritud: peaaegu kõik andmetüübid (numbrid, stringid, massiivid, funktsioonid) on objektid. Keeles on vaid üks numbriline andmetüüp: 64 bitine ujukomaarv. Täisarvutüüp puudub. Puuduvad klassid, objektide konstrueerimine ja ka pärilikkus toimub prototüüpide põhjal kasutades konstruktorfunktsioone. Objektid on lihtsad nimi-väärtus paaride kogud nagu Perli ja Ruby paisktabelid või Pythoni sõnaraamatud. Toetatud on kõrgemat järku funktsioonid ja sulundid. Puudub sisendi ja väljundi kontseptsioon, sest skriptimiskeelena on mõeldud jooksma teiste programmide sees. Kõige laialdasemalt kasutatakse JavaScripti veebilehtedel. Seda peetakse koguni maailma populaarseimaks programmeerimiskeeleks. Kuid brauserid pole JavaScripti ainuke keskkond.

Väljaspool veebi on JavaScript kasutusel näiteks Adobe Readeris (JavaScript PDF-failides) ja Adobe Photoshopis. Arendamisel on OpenOffice.org-i makrode kirjutamise võimalus JavaScriptiga. Iga rakendus pakub enda sisseehitatud objekte, mille abil saab operatsioone teha (brauserites on selline objekt window).


Süntaks

JavaScripti süntaks pärineb suuresti C-st, millest on üle võetud if- ja switch-tingimuslaused, for- ja while-tsüklid ja -operaatorid. Javast pärinevad throw- ja try-catch-konstruktsioonid erindite viskamiseks ja püüdmiseks.

Hello world Hello world on programm, mis avab dialoogiakna:

alert("Hello world");

Alternatiivne variant, mis kirjutab teksti otse veebilehele:

document.write("Hello world"); Objektid ja massiivid[muuda | muuda lähteteksti] Massiivide loomiseks saab kasutada eraldi literaali:

var myArray = [2, 3, 5, 7, 11]; Samuti objektide jaoks:

var myObject = {name: "John", age: 15}; Nii massiivide kui ka harilike objektide liikmetele pääseb ligi C-st tuttava konstruktsiooniga:

myArray[1]; // tagastab 3 myObject["name"]; // tagastab "John" Lisaks saab nimekujulistele liikmetele ligi punkt-notatsiooniga:

myObject.name; // tagastab "John" myArray.length; // tagastab 5 (massiivi pikkuse) JavaScripti objektide ja massiivide süntaksil põhineb JSON (JavaScript Object Notation) andmevahetusvorming,[11] mida kasutatakse ohtralt koos Ajaxiga.

Funktsioonid

Funktsioone luuakse funktsiooniliteraali abil:

function factorial(n) {

   if (n > 1) {
       return n * factorial(n-1);
   } else {
       return 1;
   }

} Funktsioonile saab panna nime, nagu näites on tehtud, kuid saab kasutada ka anonüümseid funktsioone. Viimaseid on hea anda parameetritena kõrgemat järku funktsioonidele. Näiteks järgmise koodiga sorteeritakse massiivi kasutades võrdlemiseks anonüümset funktsiooni:

[4,7,1,3,6].sort(function(a, b) {

   return a > b ? 1 : (a < b ? -1 : 0);

}); Üks levinud anonüümsete funktsioonide kasutus on kohalike muutujate globaalsesse nimeruumi sattumise vältimine. Selleks mähitakse kogu kood ühe suure anonüümse funktsiooni sisse, mis kohe käivitatakse:

(function(){

   ...kogu kood siia...

})();

Konstruktorfunktsioonid ja prototüübid

Kui on vaja luua mitu sarnaste omadustega objekti, luuakse esmalt konstruktorfunktsioon, mille prototype atribuut määrab ära loodavate objektide jagatud tunnused:

function Person(name) {

   this.name = name;

} Person.prototype = {

   greet: function(person) {
       alert("Hello " + person.name + ", my name is " + this.name);
   }

}; Seejärel saab new-operaatori abil luua objekte, mis viitavad konstruktorfunktsiooni Person prototüübile:

var john = new Person("John"); var mary = new Person("Mary"); john.greet(mary); // väljastab: Hello Mary, my name is John mary.greet(john); // väljastab: Hello John, my name is Mary Siiani näeb kõik välja nagu klassipõhises objekt-orienteeritud programmeerimises. Kuid Person pole siiski klass, vaid hoopis dünaamilisem kooslus. Näiteks võime Personi prototüüpi jooksvalt täiendada ning kõik muudatused kajastuvad automaatselt selle konstruktoriga loodud objektides:

Person.prototype.age = 25; john.age; // tagastab: 25 mary.age; // tagastab: 25 Objektid aga võivad prototüübis defineeritud välju üle kirjutada:

john.age = 82; john.age; // nüüd 82 mary.age; // endiselt 25 Person.prototype.age; // endiselt 25 Või luua uusi välju:

john.nationality = "Estonian"; john.nationality; // tagastab: "Estonian" mary.nationality; // tagastab: undefined Kaasamine veebilehele[muuda | muuda lähteteksti] JavaScripti kaasamiseks HTML-dokumenti kasutatakse <script>-elementi:

<script type="text/javascript">

 document.write('Terekest!');

</script> Alternatiivne variant on linkida <script>-elemendi abil eraldi JavaScripti faili:

<script type="text/javascript" src="script.js"></script> Enamasti kaasatakse JavaScript lehele tavalise lähtekoodi kujul. Mahukamaid faile minimeeritakse, et vähendada allalaaditavat andmehulka ja kiirendada veebilehe laadimist.

Mitte kõik brauserid ei toeta JavaScripti ja ka nendel, mis toetavad, saab selle välja lülitada. Kuna pole garanteeritud, et leheküljel olev JavaScript lehe avanedes käivitub, saab kasutada JavaScripti nii, et see üksnes täiustab ilma JavaScriptitagi toimivat lehekülge.