Küberrünnak

Allikas: Teadmusbaas

Küberrünnak

Küberrünnak ehk küberrünne on pahatahtlik tegevus, mis seisneb suunatud sissetungimises võõrasse arvutivõrku, et varastada või muuta andmeid või kahjustada süsteemi. Küberrünnaku vahenditeks võivad olla pahatahtlikud koodid, viirused ja muud pisiprogrammid, mida levitatakse ja/või mis ise paljunedes levivad arvutites, ning kui vaja, häirivad süsteemide ja/või teenuste toimimist. Ka on võimalik pommitada arvutivõrke ülekoormamise eesmärgil, et need ei saaks enam toimida.

Küberrünne võib toimuda nii kübersõja koosseisus kui ka iseseisvalt.

Seni suurimad Eestit tabanud küberrünnakud leidsid aset 2007. aastal.


2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu

2007. aasta küberrünnakuteks Eesti vastu nimetatakse siinkohal 2007. aasta 27. aprillil alanud rünnakud Eesti riigiasutuste ja Eestis tegutsevate ettevõtete vastu.

Küberrünnakud olid suunatud muuhulgas Riigikogu, presidendi, ministeeriumite, suuremate pankade ja uudiskanalite ning kommunikatsiooniettevõtete vastu. Rünnakud algasid pärast Punaarmee sõjamonumendi ehk nn Pronkssõduri teisaldamise ajendil puhkenud rahutusi. Monumendi teisaldamine põhjustas ägeda tüli Eesti ja Venemaa vahel.

Ajaleht Economist nimetas rünnakuid enneolematult keerukaiks. Linnar Viigi sõnul olid rünnaku all mitmed missioonikriitilised arvutid nagu näiteks telefonikeskjaamad. Ta avaldas arvamust, et üksikisikute ja organiseeritud kuritegevuse oskused ei võimalda taolise ulatusega rünnakuid ilma riikide ja suurte telekomiettevõtete abita ette võtta.

Esialgsed rünnakud ei olnud tehniliselt keerukad, piirdudes spämmi ning kübervandalismiga. Hajutatud teenusetõkestamise ründed valitsusasutuste vastu algasid 30. aprillil. Ründetaktikat ja vahendeid muudeti jooksvalt, eesmärgiga takistada rünnete blokeerimist. Rünnete läbiviimiseks kasutati üle maailma hajutatud botnette. Rünnakute kestus ulatus mõnest minutist kümne tunnini. Sihtmärke tabasid andmevood võimsusega kuni 90 miljonit megabitti sekundis.

3. mail sattusid lisaks valitsusasutustele rünnaku alla eraettevõtted. Tõsiseid probleeme põhjustati Hansapangale ja SEBile. Hansapank oli sunnitud ajutiselt ligipääsu võõramaistele teenusepakkujatele sulgema. Sihtmärkide hulgas olid ka Postimees ja Eesti Päevaleht.

Rünnakute haripunktiks oli 9. mai. Pärast 10. maid hääbusid ründed kiiresti. 15. mail tabas veel kaks veerandtunnist rünnet SEBi ja Hansapanka.

Rünnakute võimsuse kasvades olid valitsusasutused ja ettevõtted sunnitud suurendama oma andmeedastusmahtusid ning serverite arvu. Kaitsemeetmed olid edukad, kuid kulukad.

Karl Vaine