Linux

Allikas: Teadmusbaas
Linux logo.png

Kategoorija

Linux/BSD-operatsioonisüsteemide haldus

Linux

Linux on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendavad tuhanded programmeerijad üle maailma.

Kasutusalad

Laua- ja sülearvuteil on Linux operatsioonisüsteemis olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. Vabavarana kättesaadava tarkvara hulk on väga suur. Mitmed tarkvarafirmad pakuvad ka kommertstooteid paralleelselt MS Windowsile, Macile ja Unixeile, kaasa arvatud Linux.Veebruaris 2010 oli umbes 60%-l servereist operatsioonisüsteemiks Linux, kahekümnel FreeBSD ja kümnel Microsofti Windows server.Linux on operatsioonisüsteemiks klasterarvuteil ja superarvuteil. Juunis 2010 oli maailma 500 võimsaima superarvuti hulgas 455 Linux operatsioonisüsteemiga.Linux on väga populaarne ka väikeseadmete operatsioonisüsteemina nagu telefonid, pihuarvutid, videomagnetofonid, tulemüüriseadmed, ruuterid, muusikakeskused, süntesaatorid.Seega võib öelda, et Linux on hästi skaleeritav.

Ajalugu

Linuxi operatsioonisüsteemi lõi algselt noor Helsingi ülikooli tudeng Linus Torvalds. Linus oli huvitatud väikesest UNIX'ist nimega Minix. Ta otsustas arendada süsteemi, mis ületas Minixi standardeid. 1991 aastal ilmutas ta Linux'ist versiooni 0.2 ning töötas pidevalt kuni aastani 1994. Siis lasi ta välja Linuxi tuuma versiooniga 1.0. Linuxi süsteemide tuuma ehk kernelit arendatakse ja lastakse välja GNU GPL all. Linuxi lähtekood on vabalt saadav igaühele. Tänapäeval on sadu isikuid ja organisatsioone, kes on välja lasknud oma operatsioonisüsteemid, mis põhinevad Linuxi kernelil.

Põhimõtted

  • "Me ei ole Microsofti vastu, me oleme tegelikult kõigi vastu. Meie peamiseks eesmärgiks on teha Linuxist kõige parem operatsioonisüsteem maailmas." --Jon "Maddog" Hall
  • Tarkvara sisseostmise asemel tuleks maksta hoopis kohalikele arendajatele.

Mõningad tähtsamad sündmused

  • Märts 1991 – Linus tellib Andrew Tanenbaumilt Minixi ja alustab selle uurimist.
  • Suvi 1991 – Linuse sõber Ari Lemmke loob FuNETi serverisse Linuxi kataloogi /pub/os/linux. Linuse katsetused muutuvad võrgus kättesaadavaks.
  • 25. september 1991 – Linuse esimene e-kiri, milles teatakse uue süsteemi loomisest (loetakse tinglikult Linuxi sünnipäevaks). Esimene e-postiloend, milles osaleb 10-15 inimest.
  • 1992. aasta algus – esimesed katsetused graafilise keskkonna lisamisega Linuxile (Orest Zborowski).
  • Veebruar 1992 – esimesed terviklikud Linuxi distributsioonid (SLS ja MCC Interim).
  • Oktoober 1992 – Linux hakkab toetama TCP/IP (Interneti) võrguprotokolli.
  • 1993 – Ian Murdock paneb aluse Debianile, tänini edukalt toimivale vabale distributsioonile. Marc Ewing asutab Red Hati. Walnut Creeki firma alustab Slackware-distributsiooni levitamist. Luuakse Yggdrasil – esimene CD-Linux, mis on varustatud graafilise keskkonnaga ja käivitub otse CD-lt.
  • 1994 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 1.0 – esimene n.ö. ametlik väljalase. Asutatakse Linux International ja Linux Journal. Linusele kingitakse DEC Alpha tööarvuti ja ta alustab Linuxi viimist esimesele mitte-PC riistvaraplatvormile. Luuakse Samba, Windowsi võrguprotokolli kasutamist võimaldav tarkvarasüsteem.
  • 1996 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 2.0. Linus külastab Canberra loomaaeda ja saab kääbuspingviini käest näksata – sünnib Tux, Linuxi maskott. Linus võtab vastu USA firma Transmeta tööpakkumise ja kolib USAsse, kuid hirmujutud tema Linuxist kõrvalejäämisest (mida algul süvendas ka tema abiellumine ja „Linus 2.0“ ehk esimese tütre Patricia Miranda sünd...) kaovad peagi. Matthias Ettrich alustab graafilise töökeskkonna KDE loomist. Alguse saab SUSE Linuxi distributsioon - esmaversiooni number on 4.2 .
  • 1997 – alguse saab GNOME, teine suur Linuxi graafiline töökeskkond.
  • 1998 – Linuxit hakkavad toetama Oracle ja teised suured andmebaasisüsteemid. Luuakse Mandrake – traditsiooniliselt üks kasutajasõbralikemaid distributsioone. Ilmub StarOffice 5 Linuxi-versioon – esimene tõsiseltvõetav alternatiiv MS Office'ile. Aasta lõpus lekivad Microsoftist dokumendid, mis tõendavad suurfirma teadlikkust ähvardavast ohust (nn. Halloweeni memorandum).
  • 1999 – Loki Software toob hulga klassikalisi Windowsi mänge (Heroes of Might and Magic III, Civilization 3 jt) Linuxile. Paraku ei ole firma eluiga eriti pikk – saatuslikuks saab sullerist firmajuht, kes rahadega jalga laseb.
  • 2000 – ilmub Wordperfect Office Linuxile. Codeweavers Crossover Office võimaldab peamisi Windowsi kontorirakendusi käivitada Linuxil.
  • 2001 – Staroffice'ist eraldub vaba kontoripaketina Openoffice.org, mis saab ometigi eestikeelse versiooni varem kui 10 aasta vanune MS Office.
  • 2002 - Venetsueela ja Peruu otsustavad riiklikul tasemel loobuda Microsofti tarkvarast ja toetada Linuxi kasutamist. Eestis teeb aasta lõpus BSA oma agressiivse kampaaniaga tahtmatu teene vaba tarkvara leviku kiirendamiseks.
  • 2003 – Linuxi lipulaev Red Hat jaotab oma senise Linuxi kaheks suunaks – kommertsiaalne Red Hat Enterprise Linux ja vaba kogukonnapõhine Fedora. Mitmed Eesti riigiasutused lähevad MS Office'ilt üle Openoffice.org'i kasutamisele.
  • 2004 – Euroopas käib võitlus tarkvarapatentide ümber. Eestis teeb Microsoft pingutusi turuosa säilitamise nimel ja üritab Eesti riigiga koostöölepet sõlmida, mitmed suured asutused saavad ennekuulmatuid soodustusi. Linuxil on üle 100 aktiivse distributsiooni (Distrowatch) ja hinnanguliselt 18 miljonit kasutajat (Linux Counter), võidukäik jätkub Hiinas ja paljudes Ladina-Ameerika riikides. 18. septembril pidas TTÜ tudengitele ja õppejõududele loengu Linux International'i direktor Jon "Maddog" Hall, kelle esinemine teemal "Linux ja tarkvaravabadus" meelitas kokku umbes kaks korda rohkem kuulajaid kui auditooriumis istekohti oli.

GNU/Linux

GNU teegid ja programmid moodustavad põhilise osa peaaegu kõikidest Linuxi distributsioonidest. On inimesi, kes väidavad, et nime 'Linux' peaks kasutama ainult tuuma, mitte terve operatsioonisüsteemi kohta. Need, kes üritavad terminit GNU/Linux läbi suruda, arvavad et kõige enam tunnustust Linuxi eest peaks saama Free Software Foundation, kuna Richard M. Stallman ja sõbrad on mitmete kasutajatasemeliste tööriistade taga. Nii seda teooriat, kui ka terminit GNU/Linux tunnustab ainult vähemus. Linus Torvalds, Linuxi kerneli looja, on kommenteerinud, et tema meelest on Linuxi distributsioonide puhul nime GNU/Linux kasutamine "lihtsalt naeruväärne". Mõned distributsioonid seda siiski kasutavad - näiteks Debian GNU/Linux.

Distributsioonid

Vaata lähemalt Distributsiooni mõiste alt.


Levinumate Linuxi distributsioonide arengukaart

Distributsioon ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna GNU/Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvarajuppidest, siis on kasutajal väga raske ise nendega majandada. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada.


Välislingid

Kasutatud Allikad

Artikli looja

Selle artikli kirjutas Kevin Puusild