Scrum

Allikas: Teadmusbaas

Scrum on üks agiilsetest arendusmeetoditest. Põhimõte on kaasata klient arendusprotsessi ja läheneda lahendusele järk-järgult eesmärki täpsustades ja täiendades. Iga sammu käigus luuakse uus ja täpsem lahendusvariant, analüüsitakse seda ning planeeritakse järgmise sammu nõuded.

Scrum’il on 3 põhilist osalist: Toote omanik. Arenduse seisukohalt on ta tellija esindaja. Toote omanik on kliendi kontaktisik. Tema ülesanne on panna kokku detailne eesmärgipüstitus. Ta koostab ülesanded, seab neile prioriteedid ja paneb need ülesannete kogumisse ehk kuhjumisse. Kuhjumisse jäänud lahendamata ülesannete hulga alusel hinnatakse hiljem projekti kulgemise kiirust. Tihti on toote omanik ka projektijuht, kuid ta ei tohiks olla Scrum’i juht. On hea, kui korraga on ainult üks toote omanik, muidu võib vastutus liialt hajuda.

Arendusmeeskond. Arendusmeeskond koosneb 3–9 liikmest ja on reaalse töö tegija. Meeskond on iseorganiseeruv, see tähendab, et nemad ise valivad enda seast juhi, kes jagab liikmetele tööd. Meeskonna juht otsustab, kes teeb analüüsi, kes arendab, kes testib jne.

Scrum’i juht. Tema ülesanne on olla arendusmeeskonna puhver. Tema hoolitseb, et meeskond saaks takistamatult tööd teha ja pühenduda eesmärgile. Kui arendusmeeskonnal tekib vajadus eesmärke täpsustada, siis tegeleb sellega Scrum’i juht. Scrum’i juht ei ole projektijuht, sest ta ei juhi inimesi. Projektijuhi ülesanded on ära jagatud toote omaniku, arendusmeeskonna juhi ja Scrum’i juhi vahel.

SPRINT

Sprint ehk iteratsioon on on Scrum’i põhiosa. Sprint kestab ühest nädalast ühe kuuni, tavaliselt on see kaks nädalat. Sprint algab koosolekuga, kus planeeritakse sprindi jooksul tehtavad tööd ülesannete kogumist. Sprint lõppeb koosolekuga, kus hinnatakse saavutatud tulemust ja võetakse kokku õppetunnid, mis sprindi jooksul saadi. Scrum rõhutab, et sprindi lõpus valmivad tööd peavad olema kliendi jaoks reaalselt kasutatavad.

Koosolekud Scrum-metoodika kohaselt korraldatakse kolme tüüpi koosolekuid:

Sprindi planeerimise koosolek

  • Valitakse, millist tööd tehakse.
  • Korrigeeritakse sprindi mahajäämust, et täpsustada kuhjumisse tegelikult jäänud tööde arvu vastavust planeeritule.
  • Lepitakse kokku, kes kui palju sprindi jooksul jõuab ära teha.

Igapäevane püstijalu lühikoosolek (StandUp)

  • Koosolek toimub iga päev, kindlal kellaajal ja samas kohas.
  • Kõik liikmed tulevad kohale, hilinejaid ei oodata.
  • Koosolek ei kesta üle 15 minuti.
  • Osaleda võivad kõik, kuid ainult põhiosalejad räägivad.
  • Küsimusi on 3:
  1. Mida oled eilsest alates teinud?
  2. Mida teed täna?
  3. Millised takistused sul on või arvad ette tulevat?

Scrum’i juhi ülesandeks on kohtumine dokumenteerida ja kõrvaldada nimetatud takistused.

Sprindi lõpetamise koosolek

  • Loetletakse üles tööd, mis said tehtud ja mis jäid planeeritutest tegemata.
  • Esitletakse tehtud töid.
  • Sprindimeeskonna liikmed avaldavad mõtteid sprindi kohta.
  • Sprindile antakse hinnang: mis läks hästi, mis halvasti.
  • Korrigeeritakse sprindi protsessi.

⇐ Tagasi meetodite juurde

Koostas: Alex Horm