Erinevus lehekülje "Jahutus" redaktsioonide vahel

Allikas: Teadmusbaas
(Created page with "<font size="5"> '''Arvuti jahutus''' </font>eemaldab liigse soojuse soojusülekande või konvektsiooni teel. Üleliigne soojus tekib kui emaplaadi ning lisakaartide kiibid on...")
 
20. rida: 20. rida:
 
</div>
 
</div>
 
'''Vedelikjahutus'''
 
'''Vedelikjahutus'''
 +
<div>
 +
</div>
 +
Algselt kasutati vesijahutust vaid suurarvutites, mis oma suure võimsuse ja siseehituse tiheduse tõttu vajasid õhkjahutusest võimsamat lahendust. Tänapäeval on vesijahutus muutumas järjest populaarsemaks ka personaalarvutite kasutajate seas. Eriti aktuaalne on see jahutuse liik arvutite ülekiirendamise juures, kuna ka selle protseduuri käigus suureneb märgatavalt arvuti võimsus ja eralduva soojuse hulk. Vesijahutust on võimalik ehitada ise eraldi hangitud komponentidest, kuid toodetakse ka spetsiaalseid komplekte, kus kõik vajalikud osad on juba olemas. Vesi suudab hajutada komponentidelt rohkem soojust kui metallid, mida kasutatakse radiaatorite valmistamisel. See omadus teeb veest sobiva aine ülekiirendatavate või suure jõudlusega arvutite komponentide jahutamiseks.
 +
 +
Vesijahutus võimaldab samal ajal ja sama süsteemi kasutades jahutada mitut erinevat komponenti. Nii on võimalik jahutussüsteemi ühendada korraga nii protsessor, graafikaprotsessor kui ka mitmed teised jahutust vajavad komponendid. Erinevalt õhkjahutusest pole vesijahutus nii suurel määral mõjutatud ümbritseva keskkonna temperatuurist. Vesijahutust kiidetakse ka suhteliselt madala mürataseme poolest, samal ajal kui õhkjahutuses kasutatavad ventilaatorid võivad muuta arvuti töö küllaltki lärmakaks.
 +
 +
Vesijahutuse kahjuks räägib aga lekete oht. Vigastatud süsteemist lekkinud jahutusvesi võib kokkupuutel komponentidega tekitada viimastele tõsiseid kahjustusi. Vesijahutus on saanud kriitikat oma keerukuse eest: seda on palju raskem ehitada, paigaldada ja hooldada kui tavalist aktiivset radiaatorjahutust.
 +
<div>
 +
</div>
 +
'''Soojustoru'''
 +
<div>
 +
</div>
 +
Soojustoru on seest õõnes toru, milles hoitakse soojusvahetusvedelikku, Soojenedes vedelik aurustub ja liigub toru jahedama otsa poole, kus jahtudes kondenseerub ning voolab tagasi soojema otsa poole. Seetõttu on soojustorudel palju suurem soojusjuhtivus kui tahketel materjalidel. Arvutites kasutatakse süsteemi, kus komponendi radiaator on ühendatud teise, suurema, radiaatori külge. Nii radiaatorid kui ka nendevaheline ühenduslüli on seest õõnsad, moodustades ühe suure soojustoru. Selline süsteem edastab komponendilt eralduva soojuse läbi komponendi radiaatori suuremasse radiaatorisse ning viimane hajutab soojuse ümbritsevasse keskkonda. Soojustorud on märkimisväärselt efektiivsed, kuid kallid. Tavaliselt kasutatakse neid sülearvutites või väiksema korpusega lauaarvutites, kus ruumi komponentide paigutamiseks ja õhu liikumiseks on vähe. Soojustorud leiavad kasutust ka stuudioarvutites, mida kasutatakse muusika salvestamisel. Põhjuseks on see, et soojustoru ei tekita müra, mis segaks muusika salvestamist. Oma efektiivsuse tõttu paigaldatakse soojustorusid ka kallimatele lauaarvutite protsessoritele ja graafikakaartidele ning ka kõrgema klassi kiibistikele.

Redaktsioon: 11. aprill 2016, kell 13:50

Arvuti jahutus eemaldab liigse soojuse soojusülekande või konvektsiooni teel. Üleliigne soojus tekib kui emaplaadi ning lisakaartide kiibid on koormuse all.

Õhkjahutus

Õhkjahutuseks kasutatakse tavaliselt ventilaatoreid. Ventilaator võib olla ühendatud arvuti korpuse külge, aga ka näiteks protsessori, graafikaprotsessori, kiibistiku, toiteploki, kõvaketta või PCI siini külge. Enamlevinud ventilaatori suurused on: 40, 60, 80, 92, 120 ja 140 mm. Viimasel ajal on turgu hõivamas ka 200 mm ning isegi suuremad, 230 ja 240 mm suurused ventilaatorid.

Lauaarvutid

Lauaarvutites kasutatakse jahutuses reeglina üht või enamat ventilaatorit. Peaaegu kõigil toiteplokkidel on olemas vähemalt üks ventilaator, mis juhib õhku korpusest välja. Paljud tootjad soovitavad korraldada jaheda õhu sissetõmmet korpuse esiosa alumise poole kaudu ning kuuma õhu väljajuhtimiseks kasutada tagapaneeli ülaosa.

Kui korpusse imetakse rohkem õhku, kui sealt välja lastakse, nimetatakse õhuvoolu "positiivseks", kuna korpuse siserõhk ületab ümbritseva keskkonna rõhku. See nähtus võib tekkida siis, kui arvutisse õhku sissetoovate ventilaatorite arv või võimsus ületab väljapuhuvate ventilaatorite arvu või võimsust. Kõige efektiivsemaks peetakse tasakaalustatud või neutraalset õhuvoolu kuid kergelt positiivne õhuvool vähendab tolmufiltrite ummistumist, juhul kui neid kasutatakse arvuti jahutussüsteemis. Negatiivne rõhk korpuse sees võib suurendada komponentide tolmuga ummistumist.

Soojusliikumine arvutis

Vedelikjahutus

Algselt kasutati vesijahutust vaid suurarvutites, mis oma suure võimsuse ja siseehituse tiheduse tõttu vajasid õhkjahutusest võimsamat lahendust. Tänapäeval on vesijahutus muutumas järjest populaarsemaks ka personaalarvutite kasutajate seas. Eriti aktuaalne on see jahutuse liik arvutite ülekiirendamise juures, kuna ka selle protseduuri käigus suureneb märgatavalt arvuti võimsus ja eralduva soojuse hulk. Vesijahutust on võimalik ehitada ise eraldi hangitud komponentidest, kuid toodetakse ka spetsiaalseid komplekte, kus kõik vajalikud osad on juba olemas. Vesi suudab hajutada komponentidelt rohkem soojust kui metallid, mida kasutatakse radiaatorite valmistamisel. See omadus teeb veest sobiva aine ülekiirendatavate või suure jõudlusega arvutite komponentide jahutamiseks.

Vesijahutus võimaldab samal ajal ja sama süsteemi kasutades jahutada mitut erinevat komponenti. Nii on võimalik jahutussüsteemi ühendada korraga nii protsessor, graafikaprotsessor kui ka mitmed teised jahutust vajavad komponendid. Erinevalt õhkjahutusest pole vesijahutus nii suurel määral mõjutatud ümbritseva keskkonna temperatuurist. Vesijahutust kiidetakse ka suhteliselt madala mürataseme poolest, samal ajal kui õhkjahutuses kasutatavad ventilaatorid võivad muuta arvuti töö küllaltki lärmakaks.

Vesijahutuse kahjuks räägib aga lekete oht. Vigastatud süsteemist lekkinud jahutusvesi võib kokkupuutel komponentidega tekitada viimastele tõsiseid kahjustusi. Vesijahutus on saanud kriitikat oma keerukuse eest: seda on palju raskem ehitada, paigaldada ja hooldada kui tavalist aktiivset radiaatorjahutust.

Soojustoru

Soojustoru on seest õõnes toru, milles hoitakse soojusvahetusvedelikku, Soojenedes vedelik aurustub ja liigub toru jahedama otsa poole, kus jahtudes kondenseerub ning voolab tagasi soojema otsa poole. Seetõttu on soojustorudel palju suurem soojusjuhtivus kui tahketel materjalidel. Arvutites kasutatakse süsteemi, kus komponendi radiaator on ühendatud teise, suurema, radiaatori külge. Nii radiaatorid kui ka nendevaheline ühenduslüli on seest õõnsad, moodustades ühe suure soojustoru. Selline süsteem edastab komponendilt eralduva soojuse läbi komponendi radiaatori suuremasse radiaatorisse ning viimane hajutab soojuse ümbritsevasse keskkonda. Soojustorud on märkimisväärselt efektiivsed, kuid kallid. Tavaliselt kasutatakse neid sülearvutites või väiksema korpusega lauaarvutites, kus ruumi komponentide paigutamiseks ja õhu liikumiseks on vähe. Soojustorud leiavad kasutust ka stuudioarvutites, mida kasutatakse muusika salvestamisel. Põhjuseks on see, et soojustoru ei tekita müra, mis segaks muusika salvestamist. Oma efektiivsuse tõttu paigaldatakse soojustorusid ka kallimatele lauaarvutite protsessoritele ja graafikakaartidele ning ka kõrgema klassi kiibistikele.