Erinevus lehekülje "Kasutaja:Vainol/erialafyysika" redaktsioonide vahel

Allikas: Teadmusbaas
(Mõõtühikute süsteem SI)
(Mõõtühikute süsteem SI)
155. rida: 155. rida:
 
       <font face="Myriad Roman,Syntax,Arial,Helvetica" size=4 color=#006633><b>
 
       <font face="Myriad Roman,Syntax,Arial,Helvetica" size=4 color=#006633><b>
 
       <hr noshade size=2>
 
       <hr noshade size=2>
       Tabel 3. &nbsp;SI tuletatud ühikud <nobr>eriliste nimede ja tähistega</nobr></b><hr></td>
+
       <b>Tabel 3. SI tuletatud ühikud eriliste nimede ja tähistega</b><hr></td>
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr valign=bottom>
 
     <tr valign=bottom>
165. rida: 165. rida:
 
     </td>
 
     </td>
 
     </tr>
 
     </tr>
     <thead>
+
      
 
     <tr valign=bottom align=left>
 
     <tr valign=bottom align=left>
 
     <th>Tuletatud mõõdetav suurus</th>
 
     <th>Tuletatud mõõdetav suurus</th>
171. rida: 171. rida:
 
     <th>Tähis&nbsp;&nbsp;</th>
 
     <th>Tähis&nbsp;&nbsp;</th>
 
     <th>Avaldis teiste<br>SI ühikute kaudu</th>
 
     <th>Avaldis teiste<br>SI ühikute kaudu</th>
     <th>Avaldis<br>SI põhiühikute kaudu</th>
+
     <th>Avaldis SI <br>põhiühikute kaudu</th>
 
     </tr>
 
     </tr>
     <tbody>
+
      
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
     <td>plane angle</td>
+
     <td>tasanurk</td>
     <td>radian <sup>(a)</sup></td>
+
     <td>radiaan <sup>(a)</sup></td>
 
     <td>rad</td>
 
     <td>rad</td>
 
     <td>&nbsp;&nbsp;-</td>
 
     <td>&nbsp;&nbsp;-</td>
182. rida: 182. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr>
 
     <tr>
     <td>solid angle</td>
+
     <td>ruuminurk</td>
     <td nowrap>steradian <sup>(a)</sup></td>
+
     <td nowrap>steradiaan <sup>(a)</sup></td>
 
     <td>sr <sup>(c)</sup></td>
 
     <td>sr <sup>(c)</sup></td>
 
     <td>&nbsp;&nbsp;-</td>
 
     <td>&nbsp;&nbsp;-</td>
189. rida: 189. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
     <td>frequency</td>
+
     <td>sagedus</td>
     <td>hertz</td>
+
     <td>herts</td>
 
     <td>Hz</td>
 
     <td>Hz</td>
 
     <td>&nbsp;&nbsp;-</td>
 
     <td>&nbsp;&nbsp;-</td>
196. rida: 196. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr>
 
     <tr>
     <td>force</td>
+
     <td>jõud</td>
     <td>newton</td>
+
     <td>njuuton</td>
 
     <td>N</td>
 
     <td>N</td>
 
     <td>&nbsp;&nbsp;-</td>
 
     <td>&nbsp;&nbsp;-</td>
203. rida: 203. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
     <td>pressure, stress</td>
+
     <td>rõhk, surve</td>
     <td>pascal</td>
+
     <td>paskal</td>
 
     <td>Pa</td>
 
     <td>Pa</td>
 
     <td>N/m<sup>2</sup></td>
 
     <td>N/m<sup>2</sup></td>
210. rida: 210. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr>
 
     <tr>
     <td>energy, work, quantity of heat&nbsp;&nbsp;</td>
+
     <td>energia, töö, soojushulk&nbsp;&nbsp;</td>
     <td>joule</td>
+
     <td>džaul</td>
 
     <td>J</td>
 
     <td>J</td>
 
     <td>N&#183;m</td>
 
     <td>N&#183;m</td>
217. rida: 217. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
     <td>power, radiant flux</td>
+
     <td>võimsus, kiirhusvoog</td>
 
     <td>watt</td>
 
     <td>watt</td>
 
     <td>W</td>
 
     <td>W</td>
224. rida: 224. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr>
 
     <tr>
     <td>electric charge, quantity of electricity</td>
+
     <td>elektrilaeng, elektrihulk</td>
     <td>coulomb</td>
+
     <td>kulon</td>
 
     <td>C</td>
 
     <td>C</td>
 
     <td>&nbsp;&nbsp;-</td>
 
     <td>&nbsp;&nbsp;-</td>
231. rida: 231. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
     <td>electric potential difference,<br>
+
     <td>elektriliste potentsiaalide vahe,<br>
       electromotive force</td>
+
       elektromotoorne jõud</td>
 
     <td>volt</td>
 
     <td>volt</td>
 
     <td>V</td>
 
     <td>V</td>
239. rida: 239. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr>
 
     <tr>
     <td>capacitance</td>
+
     <td>mahtuvus</td>
 
     <td>farad</td>
 
     <td>farad</td>
 
     <td>F</td>
 
     <td>F</td>
246. rida: 246. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
     <td>electric resistance</td>
+
     <td>elektriline takistus</td>
     <td>ohm</td>
+
     <td>oom</td>
     <td><img src=../Images/Omega.gif alt="Omega" width=14 height=18></td>
+
     <td class="math">Ω</td>
 
     <td>V/A</td>
 
     <td>V/A</td>
 
     <td nowrap>m<sup>2</sup>&#183;kg&#183;s<sup>-3</sup>&#183;A<sup>-2</sup></td>
 
     <td nowrap>m<sup>2</sup>&#183;kg&#183;s<sup>-3</sup>&#183;A<sup>-2</sup></td>
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr>
 
     <tr>
     <td>electric conductance</td>
+
     <td>elektriline juhtivus</td>
     <td>siemens</td>
+
     <td>siimens</td>
 
     <td>S</td>
 
     <td>S</td>
 
     <td>A/V</td>
 
     <td>A/V</td>
260. rida: 260. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
     <td>magnetic flux</td>
+
     <td>magnetvoog</td>
     <td>weber</td>
+
     <td>veeber</td>
 
     <td>Wb</td>
 
     <td>Wb</td>
 
     <td>V&#183;s</td>
 
     <td>V&#183;s</td>
267. rida: 267. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr>
 
     <tr>
     <td>magnetic flux density</td>
+
     <td>magnetvoo tihedus</td>
 
     <td>tesla</td>
 
     <td>tesla</td>
 
     <td>T</td>
 
     <td>T</td>
274. rida: 274. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
     <td>inductance</td>
+
     <td>induktiivsus</td>
     <td>henry</td>
+
     <td>henri</td>
 
     <td>H</td>
 
     <td>H</td>
 
     <td>Wb/A</td>
 
     <td>Wb/A</td>
281. rida: 281. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr>
 
     <tr>
     <td>Celsius temperature</td>
+
     <td>Celsiuse temperatuur</td>
     <td>degree Celsius</td>
+
     <td>Celsiuse kraadi</td>
 
     <td>&deg;C</td>
 
     <td>&deg;C</td>
 
     <td>&nbsp;&nbsp;-</td>
 
     <td>&nbsp;&nbsp;-</td>
288. rida: 288. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
     <td>luminous flux</td>
+
     <td>valgusvoog</td>
     <td>lumen</td>
+
     <td>luumen</td>
 
     <td>lm</td>
 
     <td>lm</td>
 
     <td>cd&#183;sr <sup>(c)</sup></td>
 
     <td>cd&#183;sr <sup>(c)</sup></td>
295. rida: 295. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr>
 
     <tr>
     <td>illuminance</td>
+
     <td>valgustihedus</td>
     <td>lux</td>
+
     <td>luks</td>
 
     <td>lx</td>
 
     <td>lx</td>
 
     <td>lm/m<sup>2</sup></td>
 
     <td>lm/m<sup>2</sup></td>
302. rida: 302. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
     <td>activity (of a radionuclide)</td>
+
     <td>aktiivsus (radionukleiidide)</td>
     <td>becquerel</td>
+
     <td>bekrell</td>
 
     <td>Bq</td>
 
     <td>Bq</td>
 
     <td>&nbsp;&nbsp;-</td>
 
     <td>&nbsp;&nbsp;-</td>
309. rida: 309. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr>
 
     <tr>
     <td>absorbed dose, specific energy (imparted), kerma</td>
+
     <td>neeldunud doos, erienergia, kerma</td>
     <td>gray</td>
+
     <td>grei</td>
 
     <td>Gy</td>
 
     <td>Gy</td>
 
     <td>J/kg</td>
 
     <td>J/kg</td>
316. rida: 316. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
     <td>dose equivalent <sup>(d)</sup></td>
+
     <td>ekvivalentdoos <sup>(d)</sup></td>
     <td>sievert</td>
+
     <td>siivert</td>
 
     <td>Sv</td>
 
     <td>Sv</td>
 
     <td>J/kg</td>
 
     <td>J/kg</td>

Redaktsioon: 27. aprill 2015, kell 12:44

Erialafüüsika

Teemad:
  1. Mõõtühikute süsteem SI
  2. Võnkumine ja lainenähtused
  3. Geomeetriline optika ja füüsikanähtused fiiberoptilises kaablis
  4. Valgusarvutuste alused. Luumen- ja punktimeetod
  5. Elektri- ja magnetisminähtused
  6. Soojustehnika ja soojusnähtused
  7. Raadioside põhimõtted
  8. Füüsikaülesannete näited loetletud teemadel

Mõõtühikute süsteem SI

SI süsteemi põhiühikuteks on 7 mõõtühikut, vt tabel 1



Tabel 1.  SI põhiühikud

SI põhiühik
Mõõdetav suurus Mõõtühik Tähis
pikkus meeter m
mass kilogramm       kg
aeg sekund s
elektrivoolu tugevus amper A
termodünaamiline temperatuur       kelvin K
ainehulk mool mol
valgustugevus kandela cd

Täiendavad ühikud, milliseid kutsutakse tuletatud ühikuteks ja millised on põhiühikutega seotud avaldiste kaudu on toodud tabelis 2


Tabel 2.  Näited SI tuletatud ühikutest

SI tuletatud ühik
Tuletatud mõõdetav suurus Mõõtühiku nimi Tähis
pindala ruutmeeter m2
ruumala kuupmeeter m3
kiirus meeter sekundis m/s
kiirendus meetrit sekund ruudus kohta   m/s2
lainearv meetri pöördväärtus m-1
tihedus (massi) kilogrammi kuupmeetris kg/m3
eriruumala kuupmeetrit kilogrammi kohta m3/kg
voolutihedus amprit ruutmeetri kohta A/m2
magnetvälja tugevus   amprit meetrile A/m
ainehulga kontsentratsioon mooli kuupmeetri kohta mol/m3
heledus, eredus kandelat ruutmeetri kohta cd/m2
osamass kilogrammi kilogrammi kohta, millist võib esitada arvuga 1 kg/kg = 1


Paremaks mõistmiseks on 22 SI tuletatud ühikule antud erilised nimed ja tähistused, need on toodud Tabelis 3.

   </tr>
   
      

<b>Tabel 3. SI tuletatud ühikud eriliste nimede ja tähistega

</td>
   </tr>
</td>
      SI tuletatud ühik

      
    </td>
   </tr>
   
Tuletatud mõõdetav suurus Nimetus Tähis   Avaldis teiste
SI ühikute kaudu
Avaldis SI
põhiühikute kaudu
tasanurk</td> radiaan (a)</td> rad</td>   -</td> m·m-1 = 1 (b)</td>
   </tr>
ruuminurk</td> steradiaan (a)</td> sr (c)</td>   -</td> m2·m-2 = 1 (b)</td>
   </tr>
sagedus</td> herts</td> Hz</td>   -</td> s-1</td>
   </tr>
jõud</td> njuuton</td> N</td>   -</td> m·kg·s-2</td>
   </tr>
rõhk, surve</td> paskal</td> Pa</td> N/m2</td> m-1·kg·s-2</td>
   </tr>
energia, töö, soojushulk  </td> džaul</td> J</td> N·m</td> m2·kg·s-2</td>
   </tr>
võimsus, kiirhusvoog</td> watt</td> W</td> J/s</td> m2·kg·s-3</td>
   </tr>
elektrilaeng, elektrihulk</td> kulon</td> C</td>   -</td> s·A</td>
   </tr>
elektriliste potentsiaalide vahe,
     elektromotoorne jõud</td>
volt</td> V</td> W/A</td> m2·kg·s-3·A-1</td>
   </tr>
mahtuvus</td> farad</td> F</td> C/V</td> m-2·kg-1·s4·A2</td>
   </tr>
elektriline takistus</td> oom</td> Ω</td> V/A</td> m2·kg·s-3·A-2</td>
   </tr>
elektriline juhtivus</td> siimens</td> S</td> A/V</td> m-2·kg-1·s3·A2</td>
   </tr>
magnetvoog</td> veeber</td> Wb</td> V·s</td> m2·kg·s-2·A-1</td>
   </tr>
magnetvoo tihedus</td> tesla</td> T</td> Wb/m2</td> kg·s-2·A-1</td>
   </tr>
induktiivsus</td> henri</td> H</td> Wb/A</td> m2·kg·s-2·A-2</td>
   </tr>
Celsiuse temperatuur</td> Celsiuse kraadi</td> °C</td>   -</td> K</td>
   </tr>
valgusvoog</td> luumen</td> lm</td> cd·sr (c)</td> m2·m-2·cd = cd</td>
   </tr>
valgustihedus</td> luks</td> lx</td> lm/m2</td> m2·m-4·cd = m-2·cd</td>
   </tr>
aktiivsus (radionukleiidide)</td> bekrell</td> Bq</td>   -</td> s-1</td>
   </tr>
neeldunud doos, erienergia, kerma</td> grei</td> Gy</td> J/kg</td> m2·s-2</td>
   </tr>
ekvivalentdoos (d)</td> siivert</td> Sv</td> J/kg</td> m2·s-2</td>
   </tr>
catalytic activity</td> katal</td> kat</td> </td> s-1·mol</td>
   </tr>
(a) The radian
     and steradian may be used advantageously in expressions for derived 
     units to distinguish between quantities of a different nature but 
     of the same dimension; some examples are given in Table 4.
(b) In practice, the symbols rad and sr are used where appropriate, but the derived unit "1" is generally omitted.
(c) In photometry, the unit name steradian and the unit symbol sr are usually retained in expressions for derived units.
(d) Other quantities expressed in sieverts are ambient dose equivalent, directional dose equivalent, personal dose equivalent, and organ equivalent dose.
</td> </tr>

</td>
   </tr>
  </table>