Erinevus lehekülje "Kasutaja:Vainol/erialafyysika" redaktsioonide vahel

Allikas: Teadmusbaas
(→‎Mõõtühikute süsteem SI)
(→‎Mõõtühikute süsteem SI)
69. rida: 69. rida:
 
     <tr align=left>
 
     <tr align=left>
 
     <td colspan=3 align=center><font face="Myriad Roman,Syntax,Arial,Helvetica" size=4 color=#006633><b>
 
     <td colspan=3 align=center><font face="Myriad Roman,Syntax,Arial,Helvetica" size=4 color=#006633><b>
−
       <hr noshade size=2>
+
       <hr noshade size=2>Tabel 2. &nbsp;Näited SI tuletatud ühikutest<hr></td></tr>
−
      Tabel 2. &nbsp;Näited SI tuletatud ühikutest</b></font><hr></td>
+
      
−
    </tr>
+
<tr align=left>
−
     <tr align=left>
 
 
     <td width=45%></td>
 
     <td width=45%></td>
−
     <td colspan=2 align=center><font color=#303030><b>SI tuletatud ühik</b></font><hr noshade size=1></td>
+
     <td colspan=2 align=center><font color=#303030><b>SI tuletatud ühik</b></font><hr noshade size=1></td></tr>
−
    </tr>
+
 
−
      <tr align=left>
+
<tr align=left>
 
     <th width=45%><font color=#303030>Tuletatud mõõdetav suurus</font></th>
 
     <th width=45%><font color=#303030>Tuletatud mõõdetav suurus</font></th>
 
     <th width=40%><font color=#303030>Mõõtühiku nimi</font></th>
 
     <th width=40%><font color=#303030>Mõõtühiku nimi</font></th>

Redaktsioon: 27. aprill 2015, kell 12:49

Erialafüüsika

Teemad:
  1. Mõõtühikute süsteem SI
  2. Võnkumine ja lainenähtused
  3. Geomeetriline optika ja füüsikanähtused fiiberoptilises kaablis
  4. Valgusarvutuste alused. Luumen- ja punktimeetod
  5. Elektri- ja magnetisminähtused
  6. Soojustehnika ja soojusnähtused
  7. Raadioside põhimõtted
  8. Füüsikaülesannete näited loetletud teemadel

Mõõtühikute süsteem SI

SI süsteemi põhiühikuteks on 7 mõõtühikut, vt tabel 1

Tabel 1.  SI põhiühikud
SI põhiühik
Mõõdetav suurus Mõõtühik Tähis
pikkus meeter m
mass kilogramm       kg
aeg sekund s
elektrivoolu tugevus amper A
termodünaamiline temperatuur       kelvin K
ainehulk mool mol
valgustugevus kandela cd

Täiendavad ühikud, milliseid kutsutakse tuletatud ühikuteks ja millised on põhiühikutega seotud avaldiste kaudu on toodud tabelis 2 

   </tr>
Tabel 2.  Näited SI tuletatud ühikutest
</td></tr>
</td> <b>SI tuletatud ühik</b>
</td></tr>
Tuletatud mõõdetav suurus Mõõtühiku nimi Tähis
pindala</td> ruutmeeter</td> m2</td> 
   </tr>
ruumala</td> kuupmeeter</td> m3</td> 
   </tr>
kiirus</td> meeter sekundis</td> m/s</td> 
   </tr>
kiirendus</td> meetrit sekund ruudus kohta  </td> m/s2</td> 
   </tr>
lainearv</td> meetri pöördväärtus</td> m-1</td> 
   </tr>
tihedus (massi)</td> kilogrammi kuupmeetris</td> kg/m3</td> 
   </tr>
eriruumala</td> kuupmeetrit kilogrammi kohta</td> m3/kg</td> 
   </tr>
voolutihedus</td> amprit ruutmeetri kohta</td> A/m2</td> 
   </tr>
magnetvälja tugevus  </td> amprit meetrile</td> A/m</td> 
   </tr>
ainehulga kontsentratsioon</td> mooli kuupmeetri kohta</td> mol/m3</td> 
   </tr>
heledus, eredus</td> kandelat ruutmeetri kohta</td> cd/m2</td> 
   </tr>
osamass</td> kilogrammi kilogrammi kohta, millist võib esitada arvuga 1</td> kg/kg = 1</td> 
   </tr>
</td> 
   </tr>
  </table>

Paremaks mõistmiseks on 22 SI tuletatud ühikule antud erilised nimed ja tähistused, need on toodud Tabelis 3. 

   </tr>
<b>Tabel 3. SI tuletatud ühikud eriliste nimede ja tähistega
</td> 
   </tr>
</td> 
      SI tuletatud ühik

      
    </td>
   </tr>
Tuletatud mõõdetav suurus Nimetus Tähis   Avaldis teiste
SI ühikute kaudu		 Avaldis SI
põhiühikute kaudu
tasanurk</td> radiaan (a)</td> rad</td>   -</td> m·m-1 = 1 (b)</td> 
   </tr>
ruuminurk</td> steradiaan (a)</td> sr (c)</td>   -</td> m2·m-2 = 1 (b)</td> 
   </tr>
sagedus</td> herts</td> Hz</td>   -</td> s-1</td> 
   </tr>
jõud</td> njuuton</td> N</td>   -</td> m·kg·s-2</td> 
   </tr>
rõhk, surve</td> paskal</td> Pa</td> N/m2</td> m-1·kg·s-2</td> 
   </tr>
energia, töö, soojushulk  </td> džaul</td> J</td> N·m</td> m2·kg·s-2</td> 
   </tr>
võimsus, kiirhusvoog</td> watt</td> W</td> J/s</td> m2·kg·s-3</td> 
   </tr>
elektrilaeng, elektrihulk</td> kulon</td> C</td>   -</td> s·A</td> 
   </tr>
elektriliste potentsiaalide vahe,
     elektromotoorne jõud</td>
volt</td> V</td> W/A</td> m2·kg·s-3·A-1</td> 
   </tr>
mahtuvus</td> farad</td> F</td> C/V</td> m-2·kg-1·s4·A2</td> 
   </tr>
elektriline takistus</td> oom</td> Ω</td> V/A</td> m2·kg·s-3·A-2</td> 
   </tr>
elektriline juhtivus</td> siimens</td> S</td> A/V</td> m-2·kg-1·s3·A2</td> 
   </tr>
magnetvoog</td> veeber</td> Wb</td> V·s</td> m2·kg·s-2·A-1</td> 
   </tr>
magnetvoo tihedus</td> tesla</td> T</td> Wb/m2</td> kg·s-2·A-1</td> 
   </tr>
induktiivsus</td> henri</td> H</td> Wb/A</td> m2·kg·s-2·A-2</td> 
   </tr>
Celsiuse temperatuur</td> Celsiuse kraadi</td> °C</td>   -</td> K</td> 
   </tr>
valgusvoog</td> luumen</td> lm</td> cd·sr (c)</td> m2·m-2·cd = cd</td> 
   </tr>
valgustihedus</td> luks</td> lx</td> lm/m2</td> m2·m-4·cd = m-2·cd</td> 
   </tr>
aktiivsus (radionukleiidide)</td> bekrell</td> Bq</td>   -</td> s-1</td> 
   </tr>
neeldunud doos, erienergia, kerma</td> grei</td> Gy</td> J/kg</td> m2·s-2</td> 
   </tr>
ekvivalentdoos (d)</td> siivert</td> Sv</td> J/kg</td> m2·s-2</td> 
   </tr>
catalytic activity</td> katal</td> kat</td> </td> s-1·mol</td> 
   </tr>
(a) The radian 
     and steradian may be used advantageously in expressions for derived 
     units to distinguish between quantities of a different nature but 
     of the same dimension; some examples are given in Table 4.

     (b) In practice, the symbols rad and sr are used where 
     appropriate, but the derived unit "1" is generally omitted.

     (c) In photometry, the unit name steradian and the unit 
     symbol sr are usually retained in expressions for derived units.

     (d) Other quantities expressed in sieverts are ambient 
     dose equivalent, directional dose equivalent, personal dose equivalent, 
     and organ equivalent dose.</td>
   </tr>
</td> 
   </tr>
  </table>

Pärit leheküljelt "http://wiki.kehtna.edu.ee/index.php?title=Kasutaja:Vainol/erialafyysika&oldid=30"