Kasutaja:Vainol/erialafyysika

Erialafüüsika

Teemad:

1. Mõõtühikute süsteem SI
2. Võnkumine ja lainenähtused
3. Geomeetriline optika ja füüsikanähtused fiiberoptilises kaablis
4. Valgusarvutuste alused. Luumen- ja punktimeetod
5. Elektri- ja magnetisminähtused
6. Soojustehnika ja soojusnähtused
7. Raadioside põhimõtted
8. Füüsikaülesannete näited loetletud teemadel

Mõõtühikute süsteem SI

SI süsteemi põhiühikuteks on 7 mõõtühikut, vt tabel 1

---

Tabel 1.  SI põhiühikud

	SI põhiühik
Mõõdetav suurus	Mõõtühik	Tähis
pikkus	meeter	m
mass	kilogramm	kg
aeg	sekund	s
elektrivoolu tugevus	amper	A
termodünaamiline temperatuur	kelvin	K
ainehulk	mool	mol
valgustugevus	kandela	cd

---

Täiendavad ühikud, milliseid kutsutakse tuletatud ühikuteks ja millised on põhiühikutega seotud avaldiste kaudu on toodud tabelis 2

Tabel 2.  Näited SI tuletatud ühikutest
	SI tuletatud ühik
Tuletatud mõõdetav suurus	Mõõtühiku nimi	Tähis
pindala	ruutmeeter	m2
ruumala	kuupmeeter	m3
kiirus	meeter sekundis	m/s
kiirendus	meetrit sekund ruudus kohta	m/s2
lainearv	meetri pöördväärtus	m-1
tihedus (massi)	kilogrammi kuupmeetris	kg/m3
eriruumala	kuupmeetrit kilogrammi kohta	m3/kg
voolutihedus	amprit ruutmeetri kohta	A/m2
magnetvälja tugevus	amprit meetrile	A/m
ainehulga kontsentratsioon	mooli kuupmeetri kohta	mol/m3
heledus, eredus	kandelat ruutmeetri kohta	cd/m2
osamass	kilogrammi kilogrammi kohta, millist võib esitada arvuga 1	kg/kg = 1

---

Paremaks mõistmiseks on 22 SI tuletatud ühikule antud erilised nimed ja tähistused, need on toodud Tabelis 3.

   </tr>
   

<b>Tabel 3. SI tuletatud ühikud eriliste nimede ja tähistega </td> </tr>
</td>	SI tuletatud ühik </td> </tr>
Tuletatud mõõdetav suurus	Nimetus	Tähis	Avaldis teiste SI ühikute kaudu	Avaldis SI põhiühikute kaudu
tasanurk</td>	radiaan (a)</td>	rad</td>	-</td>	m·m-1 = 1 (b)</td> </tr>
ruuminurk</td>	steradiaan (a)</td>	sr (c)</td>	-</td>	m2·m-2 = 1 (b)</td> </tr>
sagedus</td>	herts</td>	Hz</td>	-</td>	s-1</td> </tr>
jõud</td>	njuuton</td>	N</td>	-</td>	m·kg·s-2</td> </tr>
rõhk, surve</td>	paskal</td>	Pa</td>	N/m2</td>	m-1·kg·s-2</td> </tr>
energia, töö, soojushulk  </td>	džaul</td>	J</td>	N·m</td>	m2·kg·s-2</td> </tr>
võimsus, kiirhusvoog</td>	watt</td>	W</td>	J/s</td>	m2·kg·s-3</td> </tr>
elektrilaeng, elektrihulk</td>	kulon</td>	C</td>	-</td>	s·A</td> </tr>
elektriliste potentsiaalide vahe, elektromotoorne jõud</td>	volt</td>	V</td>	W/A</td>	m2·kg·s-3·A-1</td> </tr>
mahtuvus</td>	farad</td>	F</td>	C/V</td>	m-2·kg-1·s4·A2</td> </tr>
elektriline takistus</td>	oom</td>	Ω</td>	V/A</td>	m2·kg·s-3·A-2</td> </tr>
elektriline juhtivus</td>	siimens</td>	S</td>	A/V</td>	m-2·kg-1·s3·A2</td> </tr>
magnetvoog</td>	veeber</td>	Wb</td>	V·s</td>	m2·kg·s-2·A-1</td> </tr>
magnetvoo tihedus</td>	tesla</td>	T</td>	Wb/m2</td>	kg·s-2·A-1</td> </tr>
induktiivsus</td>	henri</td>	H</td>	Wb/A</td>	m2·kg·s-2·A-2</td> </tr>
Celsiuse temperatuur</td>	Celsiuse kraadi</td>	°C</td>	-</td>	K</td> </tr>
valgusvoog</td>	luumen</td>	lm</td>	cd·sr (c)</td>	m2·m-2·cd = cd</td> </tr>
valgustihedus</td>	luks</td>	lx</td>	lm/m2</td>	m2·m-4·cd = m-2·cd</td> </tr>
aktiivsus (radionukleiidide)</td>	bekrell</td>	Bq</td>	-</td>	s-1</td> </tr>
neeldunud doos, erienergia, kerma</td>	grei</td>	Gy</td>	J/kg</td>	m2·s-2</td> </tr>
ekvivalentdoos (d)</td>	siivert</td>	Sv</td>	J/kg</td>	m2·s-2</td> </tr>
catalytic activity</td>	katal</td>	kat</td>	</td>	s-1·mol</td> </tr>
(a) The radian and steradian may be used advantageously in expressions for derived units to distinguish between quantities of a different nature but of the same dimension; some examples are given in Table 4. (b) In practice, the symbols rad and sr are used where appropriate, but the derived unit "1" is generally omitted. (c) In photometry, the unit name steradian and the unit symbol sr are usually retained in expressions for derived units. (d) Other quantities expressed in sieverts are ambient dose equivalent, directional dose equivalent, personal dose equivalent, and organ equivalent dose.</td> </tr>
</td> </tr> </table>