Kasutaja:Vainol/erialafyysika

Allikas: Teadmusbaas
< Kasutaja:Vainol
Redaktsioon seisuga 27. aprill 2015, kell 15:39 kasutajalt Vainol (arutelu | kaastöö) (Mõõtühikute süsteem SI)

Erialafüüsika

Teemad:
  1. Mõõtühikute süsteem SI
  2. Võnkumine ja lainenähtused
  3. Geomeetriline optika ja füüsikanähtused fiiberoptilises kaablis
  4. Valgusarvutuste alused. Luumen- ja punktimeetod
  5. Elektri- ja magnetisminähtused
  6. Soojustehnika ja soojusnähtused
  7. Raadioside põhimõtted
  8. Füüsikaülesannete näited loetletud teemadel

Mõõtühikute süsteem SI

SI süsteemi põhiühikuteks on 7 mõõtühikut, vt tabel 1



Tabel 1.  SI põhiühikud

SI põhiühik
Mõõdetav suurus Mõõtühik Tähis
pikkus meeter m
mass kilogramm       kg
aeg sekund s
elektrivoolu tugevus amper A
termodünaamiline temperatuur       kelvin K
ainehulk mool mol
valgustugevus kandela cd

Täiendavad ühikud, milliseid kutsutakse tuletatud ühikuteks ja millised on põhiühikutega seotud avaldiste kaudu on toodud tabelis 2


Tabel 2.  Näited SI tuletatud ühikutest

SI tuletatud ühik
Tuletatud mõõdetav suurus Mõõtühiku nimi Tähis
pindala ruutmeeter m2
ruumala kuupmeeter m3
kiirus meeter sekundis m/s
kiirendus meetrit sekund ruudus kohta   m/s2
lainearv meetri pöördväärtus m-1
tihedus (massi) kilogrammi kuupmeetris kg/m3
eriruumala kuupmeetrit kilogrammi kohta m3/kg
voolutihedus amprit ruutmeetri kohta A/m2
magnetvälja tugevus   amprit meetrile A/m
ainehulga kontsentratsioon mooli kuupmeetri kohta mol/m3
heledus, eredus kandelat ruutmeetri kohta cd/m2
osamass kilogrammi kilogrammi kohta, millist võib esitada arvuga 1 kg/kg = 1


Paremaks mõistmiseks on 22 SI tuletatud ühikule antud erilised nimed ja tähistused, need on toodud Tabelis 3.


Tabel 3. SI tuletatud ühikud eriliste nimede ja tähistega

      SI tuletatud ühik
Tuletatud mõõdetav suurus Nimetus Tähis   Avaldis teiste
SI ühikute kaudu
Avaldis SI
põhiühikute kaudu
tasanurk radiaan (a) rad   - m·m-1 = 1 (b)
ruuminurk steradiaan (a) sr (c)   - m2·m-2 = 1 (b)
sagedus herts Hz   - s-1
jõud njuuton N   - m·kg·s-2
rõhk, surve paskal Pa N/m2 m-1·kg·s-2
energia, töö, soojushulk   džaul J N·m m2·kg·s-2
võimsus, kiirgusvoog watt W J/s m2·kg·s-3
elektrilaeng, elektrihulk kulon C   - s·A
elektriliste potentsiaalide vahe,
elektromotoorne jõud
volt V W/A m2·kg·s-3·A-1
mahtuvus farad F C/V m-2·kg-1·s4·A2
elektriline takistus oom Ω V/A m2·kg·s-3·A-2
elektriline juhtivus siimens S A/V m-2·kg-1·s3·A2
magnetvoog veeber Wb V·s m2·kg·s-2·A-1
magnetvoo tihedus tesla T Wb/m2 kg·s-2·A-1
induktiivsus henri H Wb/A m2·kg·s-2·A-2
Celsiuse temperatuur Celsiuse kraadi °C   - K
valgusvoog luumen lm cd·sr (c) m2·m-2·cd = cd
valgustihedus luks lx lm/m2 m2·m-4·cd = m-2·cd
radioaktiivsus bekrell Bq   - s-1
neeldunud doos, erienergia, kerma grei Gy J/kg m2·s-2
ekvivalentdoos (d) siivert Sv J/kg m2·s-2
catalytic activity katal kat s-1·mol
(a) Radiaani ja steradiaani võib kasutada eelistatavalt tuletatud ühikute avaldistes eristamaks olemuslikult erinevaid suurusi

(b) Praktikas kasutatakse tähiseid rad ja sr vastavalt sobivusele, kuid tuletatud ühikut "1" tavaliselt ei näidata
(c) Fotomeetrias kasutatakse steradiaani ja tähistust sr tavaliselt tuletud ühikute avaldistes

(d) Muud suurused, milliseid esitakse siivertites, on üldine keskkonna doos, suunatud doos, individuaalne või isiku doos ja organite doosid.