Kasutaja:Vainol/erialafyysika

Erialafüüsika

Teemad:

1. Mõõtühikute süsteem SI
2. Võnkumine ja lainenähtused
3. Geomeetriline optika ja füüsikanähtused fiiberoptilises kaablis
4. Valgusarvutuste alused. Luumen- ja punktimeetod
5. Elektri- ja magnetisminähtused
6. Soojustehnika ja soojusnähtused
7. Raadioside põhimõtted
8. Füüsikaülesannete näited loetletud teemadel

Mõõtühikute süsteem SI

SI süsteemi põhiühikuteks on 7 mõõtühikut, vt tabel 1

---

Tabel 1.  SI põhiühikud

	SI põhiühik
Mõõdetav suurus	Mõõtühik	Tähis
pikkus	meeter	m
mass	kilogramm	kg
aeg	sekund	s
elektrivoolu tugevus	amper	A
termodünaamiline temperatuur	kelvin	K
ainehulk	mool	mol
valgustugevus	kandela	cd

---

Täiendavad ühikud, milliseid kutsutakse tuletatud ühikuteks ja millised on põhiühikutega seotud avaldiste kaudu on toodud tabelis 2

Tabel 2.  Näited SI tuletatud ühikutest
	SI tuletatud ühik
Tuletatud mõõdetav suurus	Mõõtühiku nimi	Tähis
pindala	ruutmeeter	m2
ruumala	kuupmeeter	m3
kiirus	meeter sekundis	m/s
kiirendus	meetrit sekund ruudus kohta	m/s2
lainearv	meetri pöördväärtus	m-1
tihedus (massi)	kilogrammi kuupmeetris	kg/m3
eriruumala	kuupmeetrit kilogrammi kohta	m3/kg
voolutihedus	amprit ruutmeetri kohta	A/m2
magnetvälja tugevus	amprit meetrile	A/m
ainehulga kontsentratsioon	mooli kuupmeetri kohta	mol/m3
heledus, eredus	kandelat ruutmeetri kohta	cd/m2
osamass	kilogrammi kilogrammi kohta, millist võib esitada arvuga 1	kg/kg = 1

---

Paremaks mõistmiseks on 22 SI tuletatud ühikule antud erilised nimed ja tähistused, need on toodud Tabelis 3.

Tabel 3. SI tuletatud ühikud eriliste nimede ja tähistega
SI tuletatud ühik
Tuletatud mõõdetav suurus	Nimetus	Tähis	Avaldis teiste SI ühikute kaudu	Avaldis SI põhiühikute kaudu
tasanurk	radiaan (a)	rad	-	m·m-1 = 1 (b)
ruuminurk	steradiaan (a)	sr (c)	-	m2·m-2 = 1 (b)
sagedus	herts	Hz	-	s-1
jõud	njuuton	N	-	m·kg·s-2
rõhk, surve	paskal	Pa	N/m2	m-1·kg·s-2
energia, töö, soojushulk	džaul	J	N·m	m2·kg·s-2
võimsus, kiirgusvoog	watt	W	J/s	m2·kg·s-3
elektrilaeng, elektrihulk	kulon	C	-	s·A
elektriliste potentsiaalide vahe, elektromotoorne jõud	volt	V	W/A	m2·kg·s-3·A-1
mahtuvus	farad	F	C/V	m-2·kg-1·s4·A2
elektriline takistus	oom	Ω	V/A	m2·kg·s-3·A-2
elektriline juhtivus	siimens	S	A/V	m-2·kg-1·s3·A2
magnetvoog	veeber	Wb	V·s	m2·kg·s-2·A-1
magnetvoo tihedus	tesla	T	Wb/m2	kg·s-2·A-1
induktiivsus	henri	H	Wb/A	m2·kg·s-2·A-2
Celsiuse temperatuur	Celsiuse kraadi	°C	-	K
valgusvoog	luumen	lm	cd·sr (c)	m2·m-2·cd = cd
valgustihedus	luks	lx	lm/m2	m2·m-4·cd = m-2·cd
radioaktiivsus	bekrell	Bq	-	s-1
neeldunud doos, erienergia, kerma	grei	Gy	J/kg	m2·s-2
ekvivalentdoos (d)	siivert	Sv	J/kg	m2·s-2
catalytic activity	katal	kat		s-1·mol
(a) Radiaani ja steradiaani võib kasutada eelistatavalt tuletatud ühikute avaldistes eristamaks olemuslikult erinevaid suurusi (b) Praktikas kasutatakse tähiseid rad ja sr vastavalt sobivusele, kuid tuletatud ühikut "1" tavaliselt ei näidata (c) Fotomeetrias kasutatakse steradiaani ja tähistust sr tavaliselt tuletud ühikute avaldistes (d) Muud suurused, milliseid esitakse siivertites, on üldine keskkonna doos, suunatud doos, individuaalne või isiku doos ja organite doosid.