Kiire rakenduste arendamine (RAD)

Allikas: Teadmusbaas
Redaktsioon seisuga 6. detsember 2018, kell 11:04 kasutajalt Vainol (arutelu | kaastöö)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Kiire rakenduste arendamine (RAD) on üldine nimetus, mida kasutatakse nii viitamisel traditsioonilise waterfall mudeli alternatiividele tarkvaraarenduses kui ka James Martin'i lähenemisele kiirele arendusele. Üldiselt võttes, RAD'i lähenemine tarkvaraarendusele paneb vähem rõhku planeerimisele ning rohkem protsessile. Erinevalt waterfall mudelist, mis vajab rangelt määratud spetsifikatsioone enne arendusfaasi sisenemist, RAD lähenemine paneb rõhku kohanemisvõimele ning vajadusele nõuete kohandamisele vastuseks saadud teadmistele projekti edenemisel. Prototüüpe tihti kasutatakse disaini spetsifikatsiooni lisana või selle asemel.

RAD sobib eriti tarkvara arendamisel, mis on ajendatud kasutajaliidese nõuete poolt.

Ajalugu

RAD on vastukaja protsessidele, mis loodi 1970-ndatel ja 1980-ndatel, näiteks SSADM (Structured Systems Analysis and Design Method) ja teised waterfall mudelid. Üks nende meetodite probleem oli see, et need olid loodud traditsiooniliste arendusmudelite põhjal, mida kasutati selliste asjade kujundamise ja ehitamise jaoks nagu sillad ja hooned. Uued RAD lähenemised hoopis panid tähele, et tarkvaraarendus oli teadmismahukas protsess ning otsiti paindlike protsesside loomist, mis kasutaksid ära projekti eluea ajal saadud teadmised ning kasutaks neid teadmisi lahenduse taasloomiseks (reinvent).

Esimene selline RAD alternatiiv oli tuntud kui spiraalmudel. See ning kõik järgnevad RAD lähenemised panid rõhku prototüüpide arendamisele, et need oleks sama head kui ranged disaini spetsifikatsioonid või kasutada prototüüpe selle asemel. Prototüüpidel oli palju eeliseid:

  • riskide vähenemine: prototüübiga saab testida keerulisimaid potentsiaalseid süsteemi osi varakult projekti elutsüklis;
  • kasutajal on lihtsam kasutada ja reageerida kui luua spetsifikatsioone;
  • prototüübid võivad olla kasutatavad ning võivad areneda valmis tooteks.

James Martin'i RAD meetod

James Martin'i lähenemine RAD'ile jaotab protsessi neljaks erinevaks faasiks:

  • nõudete planeerimise faas: kombineerib SDLC (Systems Development Life Cycle) süsteemi planeerimise ja süsteemide analüüsi faasid. Kasutajad, haldurid ja IT personaliliikmed arutavad ja lepivad kokku ärivajadused, projekti ulatuse ja süsteemi nõuded. Lõppeb siis, kui meeskond jõuab asjades kokkueppele ning saab juhtkonnalt loa jätkamiseks;
  • kasutajate projekteerimisfaas: kasutajad suhtlevad süsteemi analüütikutega ning loovad mudeleid ja prototüüpe mis esindavad kõiki süsteemi protsesse, sisendeid ja väljundeid. RAD grupid tavaliselt kasutavad JAD (Joint Application Development) metoodikaid ning CASE tööriistu, et tõlkida kasutaja vajadusi töötavateks mudeliteks;
  • ehitusfaas: keskendub programmi ning rakenduse arendamisülesandele sarnaselt SDLC'le. RAD'is kasutajad jätkavad osalemisega ning võivad välja pakkuda muutusi või parandusi samal ajal kui tegelikke ekraane (actual screens) või aruandeid (reports) arendatakse. Ülesanneteks on programmeerimine ning rakenduste arendus, koodimine, üksuste integreerimine ja süsteemi testimine;
  • cutover faas: sarnaneb SDLC teostamisfaasi viimastele ülesannetele, kaasa arvatud andmete muutmine, testimine, uuele süsteemile üleminek ning kasutaja koolitamine. Võrreldes tavapäraste meetoditega on terve protsess mahult vähendatud (compressed). Tulemusena uus süsteem luuakse, toimetatakse kohale ning pannakse kasutusele palju varem.

RAD'i plussid ja miinused

RAD'i eelised:

  • parem kvaliteet
  • riskikontroll
  • rohkem projekte lõpetatakse õigeaegselt ning eelarve piires

RAD'i nõrgad küljed:

  • uue lähenemise risk - uut meetodit esmakordselt kasutades on projekti läbi kukkumise võimalus suurem
  • nõuab väheste ressursside aega
  • vähem kontrolli
  • kehv disain
  • mastaapsuse puudus

Viited

Artikkel on osaline tõlge siit: Rapid application development


⇐ Tagasi meetodite juurde

Koostas: Tõnu Taal TA15 9. märts 2017, kell 23:48 (EET)