Erinevus lehekülje "Loogikafunktsioonide esituskujud" redaktsioonide vahel

Allikas: Teadmusbaas
(Loogikaavaldiste normaalkujud)
10. rida: 10. rida:
 
'''Algterm''' on avaldise koosseisu kuuluv loogikamuutuja x(i) või selle inversioon (eitus) !x(i) või konstandid 0 1.
 
'''Algterm''' on avaldise koosseisu kuuluv loogikamuutuja x(i) või selle inversioon (eitus) !x(i) või konstandid 0 1.
  
'''Elementaarkonjunktsioon''' on üksik algterm või algtermide konjunktsioon, näiteks x_(1 ) x ̅_2 , x_(4 ) x ̅_2 x ̅_3 x ̅_1
+
'''Elementaarkonjunktsioon''' on üksik algterm või algtermide konjunktsioon, näiteks x(1)!x(2), x(4)!x(2)!x(3)!x(1)
  
'''Elementaardisjunktsioon''' on üksik algterm või algtermide disjunktsioon, näiteks x_1⋁x ̅_2 , x_(4 )⋁x ̅_2 〖⋁x ̅〗_3⋁x ̅_1
+
'''Elementaardisjunktsioon''' on üksik algterm või algtermide disjunktsioon, näiteks x(1)⋁!x(2), x(4)⋁!x(2)⋁!x(3)⋁!x(1)
Disjunktiivne normaalkuju (DNK) on üksik elementaarkonjunktsioon või elementaarkonjunktsioonide disjunktsioon, näiteks x_(1 ) x ̅_2⋁x_(4 ) x ̅_2 x ̅_3 x ̅_1⋁1. Disjunktiivne normaalkuju (DNK) saadakse funktsiooni 1-de piirkonnast
+
 
Konjunktiivne normaalkuju (KNK) on üksik elementaardisjunktsioon või elementaardisjunktsioonide konjunktsioon, näiteks (x_1⋁x ̅_2)(x_(4 )⋁x ̅_2 〖⋁x ̅〗_3⋁x ̅_1)x_2, Konjunktiivne normaalkuju (KNK) saadakse funktsiooni 0-de piirkonnast
+
'''Disjunktiivne normaalkuju (DNK)''' on üksik elementaarkonjunktsioon või elementaarkonjunktsioonide disjunktsioon, näiteks x(1)!x(2)⋁x(4)!x(2)!x(3)!x(1)⋁1. '''Disjunktiivne normaalkuju (DNK) saadakse funktsiooni 1-de piirkonnast'''
Järgmised näited on sellised, mis samaaegselt nii DNK kui ka KNK: x_(4 )⋁x ̅_2 〖⋁x ̅〗_3, x_(4 ) x ̅_2 x ̅_3, x ̅_2
+
 
 +
'''Konjunktiivne normaalkuju (KNK)''' on üksik elementaardisjunktsioon või elementaardisjunktsioonide konjunktsioon, näiteks (x(1)⋁!x(2))(x(4)⋁!x(2)⋁!x(3)⋁!x(1))x(2), '''Konjunktiivne normaalkuju (KNK) saadakse funktsiooni 0-de piirkonnast'''
 +
 
 +
Järgmised näited on sellised, mis samaaegselt nii DNK kui ka KNK: x(4)⋁!x(2)⋁!x(3), x(4)!x(2)!x(3), x(2)

Redaktsioon: 5. märts 2016, kell 23:44

Loogikafunktsioonide esituskujud ja normaalkujud

  • Tõeväärtustabel – neid näited on eelnevates osades palju;
  • Numbriline kümnendesitus – tõeväärtustabeli kompaktne üherealine esitus, kus kahendndvektorid on asendatud vastavate 10-süsteemi arvudega. Funktsiooni kümnendesitus võib olla antud kas 1-de või 0-de piirkonna järgi. 1-de piirkonna puhul kasutatakse suurt „sigma“ tähte (summa sümbol). Eelmise lehe Tabelis 9 esitatud osaliselt määratud funktsiooni f() puhul oleks 10-esitus: f(x1,x2,x3)= Σ(1,6,7)_1 (2,4)_ või f(x1,x2,x3)= Σ1,6,7 (2,4)_, 0-de piirkonna järgi tähistades kasutatakse suurt kreeka tähte „pii“, eelnev näide 0-de piirkonna järgi oleks järgmine f(x1,x2,x3)= Π(0,3,5)_0 (2,4)_ või f(x1,x2,x3)= Π 0,3,5 (2,4)_
  • Loogikaavaldis – avaldistena kasutatakse esitamiseks normaalkujusid.

Loogikaavaldiste normaalkujud

Algterm on avaldise koosseisu kuuluv loogikamuutuja x(i) või selle inversioon (eitus) !x(i) või konstandid 0 1.

Elementaarkonjunktsioon on üksik algterm või algtermide konjunktsioon, näiteks x(1)!x(2), x(4)!x(2)!x(3)!x(1)

Elementaardisjunktsioon on üksik algterm või algtermide disjunktsioon, näiteks x(1)⋁!x(2), x(4)⋁!x(2)⋁!x(3)⋁!x(1)

Disjunktiivne normaalkuju (DNK) on üksik elementaarkonjunktsioon või elementaarkonjunktsioonide disjunktsioon, näiteks x(1)!x(2)⋁x(4)!x(2)!x(3)!x(1)⋁1. Disjunktiivne normaalkuju (DNK) saadakse funktsiooni 1-de piirkonnast

Konjunktiivne normaalkuju (KNK) on üksik elementaardisjunktsioon või elementaardisjunktsioonide konjunktsioon, näiteks (x(1)⋁!x(2))(x(4)⋁!x(2)⋁!x(3)⋁!x(1))x(2), Konjunktiivne normaalkuju (KNK) saadakse funktsiooni 0-de piirkonnast

Järgmised näited on sellised, mis samaaegselt nii DNK kui ka KNK: x(4)⋁!x(2)⋁!x(3), x(4)!x(2)!x(3), x(2)