Mälu (arvuti)

Allikas: Teadmusbaas
Redaktsioon seisuga 6. märts 2017, kell 11:15 kasutajalt Markusmartin (arutelu | kaastöö) (Viited)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid.

Mälu mahtu mõõdetakse baitides või bit]ides. Mälu jaguneb primaar- ja sekundaar salvestiteks.

Primaarsalvesti moodustavad operatiiv- ehk põhi- ehk muutmälu (RAM) ja teised "sisse ehitatud" seadised, sh püsimälu kiibid (ROM).

Sekundaarsalvestid ehk välismälud on:

  • kõvakettad,
  • magnetlintsalvestid,
  • mälupulgad,
  • CD-ROM ja teised välisseadmed.

Primaarsalvestid

Primaarsed andmesalvestid peavad olema ühendatud arvuti protsessoriga. Pöördumine primaarsalvesti poole on palju kiirem pöördumisest sekundaarsalvesti poole, sest nende tööpõhimõtted on täiesti erinevad ja pealegi asub primaarsalvesti protsessorile väga lähedal . Primaarsalvesteid on kolme tüüpi: protsessori registrid, põhimälu ja vahemälu.

Protsessori registrid

Register on spetsiaalne eriti kiire mälupiirkond keskprotsessoris. Enne töötlemist peavad kõik andmed olema registrisse üle viidud. Registris võib olla ka üksnes mälupesa aadress, mitte andmed ise.

See, kui palju registreid keskprotsessoris on ja kui suured need on, määrab ära protsessori jõudluse. Näiteks 32-bitise keskprotsessori iga register on 32 bitti lai.

Põhimälu

Põhimälu ehk operatiivmälu ehk muutmälu (RAM) on arvuti mälu see osa, kus hoitakse parasjagu kasutatavaid andmeid ja programme. Erinevalt püsimälust toimub seal pidev andmevahetus protsessori ja teiste mäluseadmete vahel.

Muutmälu (RAM) jaguneb kaheks: DRAM (dünaamiline muutmälu) ja SRAM (staatiline muutmälu). SRAM on selline suvapöördusmälu, mis suudab säilitada oma andmed pinge korral, DRAMis peab andmeid aga mingi aja tagant uuendama. Seetõttu on SRAMi mõnevõrra lihtsam toota ja see tarbib vähem voolu kui DRAM. Samas läheb SRAMi puhul aga iga biti salvestamiseks vaja 6 transistorit, kuid DRAMil läheb vaja ainult ühte transistori ja ühte kondentsaatorit. Seega on DRAM mõnevõrra odavam ja on tänapäeval levinuim muutmälutüüp personaalarvutitel.

Vahemälu

Vahemälu on mälu sageli kasutatavate andmete ajutiseks säilitamiseks. Andmete lugemine vahemälust toimub palju kiiremini kui nende alalisest asukohast. Oma vahemälu võib olla keskprotsessoril (sinna loetakse andmed põhimälust), brauseril (sinna loetakse andmed veebist) ja kõvakettal.

Virtuaalmälu

Virtuaalmälu on suurarvutites kasutatav süsteem, mille puhul programmis antakse infole tingaadressid. Süsteem seab need ise automaatselt vastavusse tegeliku asukohaga põhi- või välismälus.

Vaata ka

  • Muutmälu
  • Püsimälu
  • Ferriitmälu
  • Mitmekanaliline mälu arhitektuur

Viited

Markus Martin