Mis on phishing

Allikas: Teadmusbaas
Redaktsioon seisuga 17. november 2015, kell 07:46 kasutajalt MarkoV (arutelu | kaastöö) (Created page with " == Mis on phishing? == Phishing ehk andmepüük (hääldatakse nagu ingliskeelset sõna fishing – kalastamine ehk õngitsemine) on moodus arvutikasutajatelt välja petta i...")
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Mis on phishing?

Phishing ehk andmepüük (hääldatakse nagu ingliskeelset sõna fishing – kalastamine ehk õngitsemine) on moodus arvutikasutajatelt välja petta isiklikku või finantsalast teavet petturlusega seotud meilisõnumit avades (tavaliselt manusena kaasalisatud faili avades või meilis oleval lingil klikates, mis suunab kasutaja osavalt võltsitud veebisaidile). Tavaline võrgus tegutsev andmepüüki kasutav kelm alustab meilisõnumi saatmisega, mis sarnaneb usaldatud allikast (pank, krediitkaardiettevõte või lugupeetud veebikaubitseja) pärineva ametliku teatega. Meilisõnumis suunatakse adressaadid petturlusega seotud veebisaidile, kus kasutajatel palutakse sisestada isiklikku teavet, nagu panga kontonumberid või –paroole, isikukoode, telefoninumbreid, elukoha aadressi jne. Seda teavet kasutatakse tavaliselt identiteedi varguseks.


Liigid

Andmete väljapetmine

Petis küsib panga või muu finantsasutuse libaesindajana e-posti teel inimese internetipanga tunnuseid. Inimene loovutab tunnused ja tema pangaarve tühjendatakse. Pangad või muud finantsasutused ei küsi kunagi selliseid andmeid.

Andmete väljapetmiseks või kasutaja arvuti viirustega nakatamiseks kasutatakse vahel ka õngitsuslehte[1](inglise keeles pharming).


Ülemaksmispettus

Ülemaksmispettust kasutatakse suuremate ostude või ka näiteks hotellibroneeringute puhul. Petis kasutab varastatud krediitkaardi andmeid ja maksab ette rohkem raha, kui tegelikult oli vaja ostu eest tasumiseks. Seejärel palub ta liigse summa interneti teel tagastada võltsfirma töötajale või muule isikule. See isik võib olla tema ise vale nime all või ka keegi tema kaasosaline.

Hotelli broneerida sooviva petukirja tunneb tavaliselt ära juba sellest, et petis ei nimeta konkreetset hotelli nime, vaid kasutab ümbernurgaväljendit, näiteks "teie majutuskoht" vms. Seda põhjusel, et petised saadavad tavaliselt paljudele hotellidele korraga välja suure hulga identseid petukirju.

Olgugi et Eestis üldiselt pangatšekke ei kasutata, tuleb siiski ka meil olla ettevaatlik pangatšekkidega ülemaksmise suhtes. Mujal maailmas kasutatakse pangatšekiga ülemaksmispettust (overpayment cheque scam) juhtudel, kui ohver soovib müüa interneti kaudu hinnalist eset nagu autot, mootorratast või arvutit. Kuigi see petuskeem on juba väga vana, nõuab ta ikka ja jälle uusi ohvreid eriti kasutatud autode müüjate hulgas.

Tavaliselt toimub tšekiga ülemaksmispettus järgmiselt:

1. Müüja reklaamib internetis autot või muud hinnalist eset.

2. Müüja saab tavaliselt e-posti teel hea pakkumise.

3. Müüja nõustub pakutud hinnaga ja annab tavaliselt ka lubaduse, et keeldub muudest pakkumistest.

4. Petis saadab seejärel tšeki, kuid tšekk on oluliselt suurema summa peale kui kokkulepitud summa.

5. Petis leiab osava vabanduse, miks tšeki summa oli suurem ja palub ülejäägi elektrooniliselt tagastada teatud pangaarvele. Selliste vabanduste hulka kuuluvad näiteks väited, et lisasumma oli mõeldud agendi tasuks, müügitoimingu käsitlemiseks või postikulude katmiseks

6. Müüja jääb seda põhjendust uskuma ja tagastab enammakstud summa.

7. Hiljem avastab müüja, et tema pank on tšeki tühistanud. See võib toimuda isegi pärast seda, kui pank on summa müüjale välja maksnud ning avastab hilisema kontrolli käigus, et tšekk oli kas võltsitud või varastatud.

8. Müüja on lõppkokkuvõttes kaotanud märkimisväärse summa raha ilma erilise lootuseta seda tagasi saada. Lisaks jääb ese müümata, kuna müüja on tagasi lükanud suure hulga ausaid pakkumisi.


Tasuta andmebaas

Petis saadab laiali e-kirju, milles lubatakse kliendi andmete tasuta avaldamist interneti andmebaasis. Kirjale on lisatud leping, milles on suurte tähtedega, et teenus on tasuta. Lepingu allservas on aga imepisikeses kirjas tekst, et lepingut alla kirjutades nõustub klient tasuma igal aastal suure summa ning lepingut ei ole võimalik lõpetada.


Internetioksjon

Internetioksjonitel pakutakse kaupu müüa ettemaksu nõudega. Petuskeemi sisuks on see, et müüja kaob koos rahaga, jättes tellitud kauba ostjale saatmata. Pettuse toimumise vältimiseks tuleks enne ostmist võimalikult palju uurida müüja tausta ning suurte summade puhul kasutada ainult deposiitmakseid, mille puhul raha kantakse müüja kontole alles peale kauba ostjani jõudmist.


Tulevikku ennustav kiri

Tulevikku ennustav kiri on kiri "selgeltnägijalt" või "ennustajalt", kes lubab tasu eest muuta kirja saaja elu ning ennustada tulevikku. Sageli on "ennustaja" kirja tekst agressiivse alatooniga, sisaldades lubadust, et teenusest loobumise korral juhtub kirja saajaga midagi halba. "Ennustaja" pakkumisele reageerides satub kirja saaja e-posti aadress tõenäoliselt nimekirja ning kirja saaja ahistamisel ei pruugi tulla lõppu.


Püramiidskeem

Püramiidskeem on müügiskeem, milles osalemisel tasub tarbija võimaluse eest saada hüvitist peamiselt teiste tarbijate kaasamise, mitte toodete müügi või tarbimise eest. Erinevalt soovitus- ja võrkturundusest on püramiidskeem seadusega keelatud kauplemisvõte. Seadusega on karistatav ka püramiidskeemi reklaami avaldamine.

Püramiidskeemi puhul lubatakse liitujale kerget ja kiiret teenistust või tasuta kingitusi. Püramiidskeemi puhul ei lubata liitujale tulu mitte toote või teenuse müügist, vaid uute liikmete hankimisest. Uus liige tasub liikmemaksu ning hakkab seejärel värbama uusi liikmemaksu maksvaid liikmeid. Üha uute ja uute alumistele tasanditele lisanduvate liikmete makstavad liikmemaksud kanduvad ülemiste tasandite liikmetele. Alumiste tasandite liikmed liiguvad vastavalt võimekusele leida uusi maksvaid liikmeid kõrgemale tasandile, kus suureneb ka nende osalus alumistel tasanditel olevate liikmete liikmemaksude jagamisel. Skeemi pettuseideeks on see, et liitujale jääb mulje uute liikmete lõputust lisandumisest. Tegelikult lagunevad püramiidskeemid kiiresti ning alumistel tasemetel olijad jäävad ilma nii sissemaksust kui ka lubatud teenistusest.

Püramiidskeemi tuvastamine võib osutuda keeruliseks, kuna selle põhimõtted on ohtlikult lähedal seadusega lubatud soovitus- ja võrkturunduse põhimõtetele. Tarbijal tasub lihtsatesse teenimisvõimalustesse suhtuda skeptiliselt ja uurida, millised on konkreetse müügiskeemiga liitumise ja võimaliku tasu saamise põhimõtted, milline on sõlmitav leping ja kuidas saab lepingust taganeda. Tähelepanelik tasub olla, kui inimeselt nõutakse võrgustikuga liitumiseks suurt sissemakset. Püramiidskeemi puhul on tavaline, et liitunutel puudub garantii oma investeeringute tagasisaamiseks või kasumi teenimiseks.


Loteriipettus

Loteriipettuse puhul on tüüpiliseks petuskeemiks, et inimese e-posti postkasti saabub teade talle osaks saanud loteriivõidust, ilma et ta oleks loteriis teadlikult osalenud. Võiduteates nõutakse lubatud võidu kättesaamiseks inimesepoolset kulutust näiteks asjaajamiskulude katmiseks, riigilõivu tasumiseks vms. Tegelikult ei järgne nõutud kulude tasumisele lubatud võidusumma kättesaamist. Oluline on ka vältida võiduteadetes toodud telefoninumbrile helistamist, sest tavaliselt on tegemist ülikalli tasulise telefoniteenusega.


Rahaülekanne

Inimese e-maili postkasti võib tulla kiri, milles palutakse suure vaevatasu eest abi välismaa pangakontolt raha kättesaamiseks. Nõustumise korral küsivad kelmid inimese pangakonto andmeid, kuhu välismaalt laekuv raha kanda. Saadud andmeid võidakse kasutada aga inimese pangaarve tühjendamiseks. Petuskeemi käigus võivad kelmid inimeselt paluda ka ettemaksu asjaajamise kulude katteks ning seejärel kaduda.


Laenupakkumine

Laenupakkumise petuskeemi korral pakutakse inimesele olenemata tema sissetulekust ja võlgnevustest kiiret laenu. Pakkumisele reageerides võib inimene saada vastuse, et tema taotlus on rahuldatud, kuid raha kättesaamiseks peab ta maksma näiteks kindlustusmakse. Pärast kindlustusmakse tasumist laenu pakkuja kaob.


Pärand

Pärandi petuskeemi levitatakse tavaliselt vahetult pärast erinevaid suuremaid katastroofe.

Pärandi petuskeemi korral saadetakse inimesele kiri väitega, et inimese sugulane või sama perekonnanime kandev väga rikas isik on näiteks mõnes hiljuti toimunud katastroofis hukkunud. Teate saatja esitleb ennast lahkunut esindava advokaadina, andes inimesele kui hukkunu väidetavale sugulasele üle informatsiooni õigusest pärandusele. Pärandi kättesaamiseks tuleb aga kõigepealt tasuda advokaadi kulud näiteks dokumentide kordaajamiseks.

Pärandi petuskeemi variatsiooniks on pöördumine inimese poole väitega, et pärijal on vaja pangast või fondist kätte saada mingi sinna deponeeritud hiiglaslik pärandvara ning summa kättesaamiseks peab raha tingimata liikuma üle petukirja saanud inimese pangakonto.

Kontaktina antud e-posti aadress on tavaliselt kasutusel vaid mõned päevad, hiljem selle kaudu enam kirja saatjaga ühendust ei saa. Pangakonto andmeid kirja saatjale avaldades võidakse inimese pangakonto tühjendada või kasutatakse saadud andmeid muudel kuritegelikel eesmärkidel.


Katteta pangakaart

Katteta pangakaardi petuskeemi korral pakutakse müügiks krediit- või ülisuuri soodustusi võimaldavat pangakaarti. Müügipakkumisega käib tavaliselt kaasas jutt, et kaarti saab kasutada peaaegu igas kaupluses või teenindusettevõttes üle maailma. Kaardi tellimishind ei ole odav, kuid investeering tasub ennast pakkuja väitel kiiresti ära. Tavaliselt pangakaart tellijani ei jõua või ei ole kaarti võimalik mitte kusagil kasutada.


Tööpakkumine

Petuskeemi puhul kasutatakse ära tõsiasja, et Internet on täis tööpakkumisi. Petis nõuab töösuhte tekkimiseks ettemaksu näiteks materjalikulude katmiseks või töösaladuse loovutamiseks. Peale raha tasumist on küll saadud isegi tööks vajalikke materjale, kuid tehtud töö eest on jäänud tasumata.


Tervisetooted

Internet on täis lubadusi "imedest", mida võivad silmapilkselt korda saata mingid ravimid. Tuleb olla ettevaatlik, kui lubatakse kohest paranemist liigesepõletikust, silmapilkselt ja pingutusteta liigsete kilode mahavõtmist või nädala jooksul kasvama hakkavaid juukseid. Sellised kuulutused ja teated on reeglina pettus, mille eesmärgiks on inimestelt raha välja meelitada.