Regressioontestimine

Allikas: Teadmusbaas
Redaktsioon seisuga 12. detsember 2016, kell 03:56 kasutajalt Villem98 (arutelu | kaastöö)

Tagasi

Põhiprintsiip

Regressioonitestimise idee seisneb selles, et programmi uut versiooni kontrollitakse teistkordselt juba olemasolevate testidega.

Eesmärgiks on:

  • veenduda selles, et programmi uue versiooni integreerimine ei toonud endaga kaasa vigade tekkimist juba testitud koodis;
  • veenduda selles, et muutunud süsteem vastab endiselt nõuetele. Niisuguseid vigu – kus programm pärast muutuste integreerimist ei tööta enam nii, nagu peaks – nimetatakse regressioonivigadeks (inglise regression bugs).

Regressioonitestimine algatatakse pärast esimest uuendust ja lõpetatakse lõppversiooniga. Pärast igat versiooniuuendust regressioonitestide hulk suureneb. Sellepärast suureneb ka nende täitmise aeg ja teiste ressursside vajadus. Regressioonitestimine võib koosneda ainult edukalt sooritatud testidest: ei ole mõtet kontrollida mooduli funktsionaalsust, kui eelnevas versioonis see ei töötanud.

Pilt:Regressiooni-testminie.gif
Regressioonitestimise protsess.

Automatiseerimine

Tavaliselt kasutatakse regressioonitestimiseks testjuhtumeid (inglise test case), mis kirjutati programmi väljatöötamise alguses. Samuti on soovitatav regressioonitestid automatiseerida, sest neid on vaja kasutada programmi igas järgmises versioonis. Tihedaks automaattestimiseks kasutatakse spetsiifilist tarkvara, mis paneb teste käima teatud ajavahemiku järel. Väikeses projektis võib see toimuda pärast igat õnnestunud kompilatsiooni, suuremas projektis iga öö või iga nädal.