Erinevus lehekülje "Kasutaja:Vainol/erialafyysika" redaktsioonide vahel

Allikas: Teadmusbaas
(Mõõtühikute süsteem SI)
 
(ei näidata sama kasutaja 10 vahepealset redaktsiooni)
4. rida: 4. rida:
 
Teemad:<ol>
 
Teemad:<ol>
 
<li>Mõõtühikute süsteem SI
 
<li>Mõõtühikute süsteem SI
<li>Võnkumine ja lainenähtused
+
<li>[http://wiki.kehtna.edu.ee/User:Vainol/erialafyysika/vonkumised Võnkumine ja lainenähtused]
 
<li>Geomeetriline optika ja füüsikanähtused fiiberoptilises kaablis
 
<li>Geomeetriline optika ja füüsikanähtused fiiberoptilises kaablis
 
<li>Valgusarvutuste alused. Luumen- ja punktimeetod
 
<li>Valgusarvutuste alused. Luumen- ja punktimeetod
149. rida: 149. rida:
 
Paremaks mõistmiseks on 22 SI tuletatud ühikule antud erilised nimed ja tähistused, need on toodud Tabelis 3.
 
Paremaks mõistmiseks on 22 SI tuletatud ühikule antud erilised nimed ja tähistused, need on toodud Tabelis 3.
 
    
 
    
  <table cellpadding=3 cellspacing=0 width=100% border=0>
+
<table cellpadding=2 cellspacing=0 width=100% border=0>
     <tr valign=bottom align=left>
+
     <tr align=left>
     <td colspan=5 align=center>
+
     <td colspan=5 align=center><font face="Myriad Roman,Syntax,Arial,Helvetica" size=4 color=#006633>
      <font face="Myriad Roman,Syntax,Arial,Helvetica" size=4 color=#006633>
+
       <hr noshade size=1><b>Tabel 3. SI tuletatud ühikud eriliste nimede ja tähistega</b></font><hr></td></tr>
       <hr noshade size=2>
+
 
      <b>Tabel 3. SI tuletatud ühikud eriliste nimede ja tähistega</b><hr></td>
+
     <tr valign=bottom>    
    </tr>
+
     <td colspan=4 align=center><font face="Arial" size=4>
     <tr valign=bottom>
+
       <b>SI tuletatud ühik</b></font>
   
 
     <td colspan=4 align=center>
 
       <b>SI tuletatud ühik
 
      <hr noshade size=1>
 
      </b>
 
 
     </td>
 
     </td>
 
     </tr>
 
     </tr>
216. rida: 211. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
     <td>võimsus, kiirhusvoog</td>
+
     <td>võimsus, kiirgusvoog</td>
 
     <td>watt</td>
 
     <td>watt</td>
 
     <td>W</td>
 
     <td>W</td>
301. rida: 296. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
 
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
     <td>aktiivsus (radionukleiidide)</td>
+
     <td>radioaktiivsus</td>
 
     <td>bekrell</td>
 
     <td>bekrell</td>
 
     <td>Bq</td>
 
     <td>Bq</td>
329. rida: 324. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
  
     <tr>
+
     <tr bgcolor=#d0f0c8>
     <td colspan=5><font size=2><sup>(a)</sup> The radian
+
     <td colspan=5><font size=2><sup>(a)</sup> Radiaani ja steradiaani võib kasutada eelistatavalt tuletatud ühikute avaldistes eristamaks olemuslikult erinevaid suurusi<br>
      and steradian may be used advantageously in expressions for derived
+
<sup>(b)</sup> Praktikas kasutatakse tähiseid rad ja sr vastavalt sobivusele, kuid tuletatud ühikut "1" tavaliselt ei näidata<br>
      units to distinguish between quantities of a different nature but
+
<sup>(c)</sup> Fotomeetrias kasutatakse steradiaani ja tähistust sr tavaliselt tuletud ühikute avaldistes<br>
      of the same dimension; some examples are given in Table 4.<br>
+
<sup>(d)</sup> Muud suurused, milliseid esitakse siivertites, on üldine keskkonna doos, suunatud doos, individuaalne või isiku doos ja organite doosid.</font></td>
      <sup>(b)</sup> In practice, the symbols rad and sr are used where
 
      appropriate, but the derived unit "1" is generally omitted.<br>
 
      <sup>(c)</sup> In photometry, the unit name steradian and the unit
 
      symbol sr are usually retained in expressions for derived units.<br>
 
      <sup>(d)</sup> Other quantities expressed in sieverts are ambient
 
      dose equivalent, directional dose equivalent, personal dose equivalent,  
 
      and organ equivalent dose.</font></td>
 
 
     </tr>
 
     </tr>
 
     <tr>
 
     <tr>
346. rida: 334. rida:
 
     </tr>
 
     </tr>
 
   </table>
 
   </table>
 +
Mõõtühikute ja suuruste kohta võib täiendavalt uurida [http://et.wikipedia.org/wiki/SI-s%C3%BCsteemi_%C3%BChikud eestikeelsest Wikipediast]

Viimane redaktsioon: 28. aprill 2015, kell 11:53

Erialafüüsika

Teemad:
  1. Mõõtühikute süsteem SI
  2. Võnkumine ja lainenähtused
  3. Geomeetriline optika ja füüsikanähtused fiiberoptilises kaablis
  4. Valgusarvutuste alused. Luumen- ja punktimeetod
  5. Elektri- ja magnetisminähtused
  6. Soojustehnika ja soojusnähtused
  7. Raadioside põhimõtted
  8. Füüsikaülesannete näited loetletud teemadel

Mõõtühikute süsteem SI

SI süsteemi põhiühikuteks on 7 mõõtühikut, vt tabel 1



Tabel 1.  SI põhiühikud

SI põhiühik
Mõõdetav suurus Mõõtühik Tähis
pikkus meeter m
mass kilogramm       kg
aeg sekund s
elektrivoolu tugevus amper A
termodünaamiline temperatuur       kelvin K
ainehulk mool mol
valgustugevus kandela cd

Täiendavad ühikud, milliseid kutsutakse tuletatud ühikuteks ja millised on põhiühikutega seotud avaldiste kaudu on toodud tabelis 2


Tabel 2.  Näited SI tuletatud ühikutest

SI tuletatud ühik
Tuletatud mõõdetav suurus Mõõtühiku nimi Tähis
pindala ruutmeeter m2
ruumala kuupmeeter m3
kiirus meeter sekundis m/s
kiirendus meetrit sekund ruudus kohta   m/s2
lainearv meetri pöördväärtus m-1
tihedus (massi) kilogrammi kuupmeetris kg/m3
eriruumala kuupmeetrit kilogrammi kohta m3/kg
voolutihedus amprit ruutmeetri kohta A/m2
magnetvälja tugevus   amprit meetrile A/m
ainehulga kontsentratsioon mooli kuupmeetri kohta mol/m3
heledus, eredus kandelat ruutmeetri kohta cd/m2
osamass kilogrammi kilogrammi kohta, millist võib esitada arvuga 1 kg/kg = 1


Paremaks mõistmiseks on 22 SI tuletatud ühikule antud erilised nimed ja tähistused, need on toodud Tabelis 3.


Tabel 3. SI tuletatud ühikud eriliste nimede ja tähistega

      SI tuletatud ühik
Tuletatud mõõdetav suurus Nimetus Tähis   Avaldis teiste
SI ühikute kaudu
Avaldis SI
põhiühikute kaudu
tasanurk radiaan (a) rad   - m·m-1 = 1 (b)
ruuminurk steradiaan (a) sr (c)   - m2·m-2 = 1 (b)
sagedus herts Hz   - s-1
jõud njuuton N   - m·kg·s-2
rõhk, surve paskal Pa N/m2 m-1·kg·s-2
energia, töö, soojushulk   džaul J N·m m2·kg·s-2
võimsus, kiirgusvoog watt W J/s m2·kg·s-3
elektrilaeng, elektrihulk kulon C   - s·A
elektriliste potentsiaalide vahe,
elektromotoorne jõud
volt V W/A m2·kg·s-3·A-1
mahtuvus farad F C/V m-2·kg-1·s4·A2
elektriline takistus oom Ω V/A m2·kg·s-3·A-2
elektriline juhtivus siimens S A/V m-2·kg-1·s3·A2
magnetvoog veeber Wb V·s m2·kg·s-2·A-1
magnetvoo tihedus tesla T Wb/m2 kg·s-2·A-1
induktiivsus henri H Wb/A m2·kg·s-2·A-2
Celsiuse temperatuur Celsiuse kraadi °C   - K
valgusvoog luumen lm cd·sr (c) m2·m-2·cd = cd
valgustihedus luks lx lm/m2 m2·m-4·cd = m-2·cd
radioaktiivsus bekrell Bq   - s-1
neeldunud doos, erienergia, kerma grei Gy J/kg m2·s-2
ekvivalentdoos (d) siivert Sv J/kg m2·s-2
catalytic activity katal kat s-1·mol
(a) Radiaani ja steradiaani võib kasutada eelistatavalt tuletatud ühikute avaldistes eristamaks olemuslikult erinevaid suurusi

(b) Praktikas kasutatakse tähiseid rad ja sr vastavalt sobivusele, kuid tuletatud ühikut "1" tavaliselt ei näidata
(c) Fotomeetrias kasutatakse steradiaani ja tähistust sr tavaliselt tuletud ühikute avaldistes

(d) Muud suurused, milliseid esitakse siivertites, on üldine keskkonna doos, suunatud doos, individuaalne või isiku doos ja organite doosid.

Mõõtühikute ja suuruste kohta võib täiendavalt uurida eestikeelsest Wikipediast